Rahvakogunemise tegeliku olemuse reetis ruuporiga ajaloolane Jaak Juske, kes oli kohal, et viia ligikaudu 120 Maalehe retkelist Astangu laskemoonaladudesse.

Siit algab ala, mis nõukogude ajal oli kinnine sõjaväeosa. Selle suurus oli 150 ha. Sealgi olid laskemoona- ja torpeedode osade laod.
Henri-Kristian Kirsip

Need enne Esimest maailmasõda paeklinti uuristatud käigud olid osa Peeter Suure merekindlusest. Enne kui see kõik valmis sai, varises Vene impeerium kokku ja ka sakslased ründasid hoopis teisest suunast, kuid alles jäänud ehituspärand on muljet avaldav.

1917. aastal varises Vene impeerium kokku, valmis oli jõutud ehitada neli tunnelit, kaks jäid pooleli.
Henri-Kristian Kirsip

Astangul oli sõjaväeosa ka nõukogude ajal ning seetõttu pole paljud tallinlasedki sinna kunagi sattunud. Nii et põnevust jagus kuhjaga. Ja ka neil, kes olid käikudes juba varem kolanud, oli, mida vaadata: endisele tühermaale hakkab vaikselt tungima uusasustus koos kõigi tsivilisatsiooni tunnusmärkidega, nagu tänavad, kergliiklusteed ja ühistransport.

Karl Estrik (93) teenis Teises maailmasõjas Saksa sõjaväes. Pärast venelaste kätte vangi langemist töötas ta muu hulgas Astangu sõjaväeosas. Kõige selgemalt mäletab ta laskemoonaladude katuste tõrvamist palava ilmaga.

Henri-Kristian Kirsip

Maalehe retk Astangule Jaak Juske juhtmisel toimus läinud reedel, 24. augustil. Kui taevataat ja metsavana lubavad, on sel sügisel oodata ka lugejate poolt palavalt armastatud Maalehe seeneretke.

Vaata kõiki pilte galeriist!