Tundsin pika vestluse ajal huvi vanglaelu ja tulevikulootuste vastu, aga Talõšanov tüüris jutu ikka ja jälle sinna, et tegelikult ei olnud tapja tema, kuigi asitõendid seda näitavad, ja et kohus mõistis ekslikult surma ilmsüütu inimese.
Talõšanovi jutt meenus mulle suvel, kui EKRE suvepäevadelt tehtud teleuudistes räägiti kohtunike peade lennutamisest, minu mäletamist mööda seekord võrkpallina.