Lõuna-Eestis, nagu ka Eestis keskmiselt, püsib kümnest üheksa kiir- või tarbimislaenu või järelmaksuvõtjat maksetega laitmatult graafikus.

"Kui inimesel tekivad tagasimaksega probleemid, siis enamasti lahenevad need kiiresti ja suuremate raskusteta," rõhutas BestCrediti juhataja August Käära. "Kuid siin on erandiks Lõuna-Eesti, kus igale laenumaksega hättajäänuist iga kolmas satub oma võlaga inkassosse, kohtusse või täitemenetlusse."
Eestis keskmiselt jõuab kiir- või tarbimislaenu maksehäire tõttu inkassosse, kohtusse või täitemenetlusse vaid iga viies-kuues hättajäänu.

Viimase kolme aasta jooksul on kiir- või tarbimislaenu või järelmaksu võtnud iga viies eestimaalane.
"Müüt, et väljapoole suurpanku jääv laenutoodete turg tähendab jultunud laenuandjaid ja vastutustundetut tarbimist, ei vasta enam aastaid tõele," rõhutas Käära. "Pärast vastutustundliku laenamise põhimõtete vastuvõtmist läksid aferistid sellest ärist mujale õnne otsima, ja laenu võetakse väga läbimõeldult ning kasutatakse vastutustundlikult."

Enim kasutati kiir- või tarbimislaenu ootamatute kulutuste katmiseks, suurte, kuid vältimatute ostude tegemiseks ja kodu remontimiseks. "Selliseid kulutusi, mida alternatiivsete laenutoodetega seostatakse - pidutsemine, meelelahutus, aga ka teiste laenude uuega kinnimaksmine - tehakse väga minimaalselt, nende osakaal jääb mõne protsendi juurde," rõhutas Käära. "Inimesed eelistavad alternatiivseid laenutooteid eeskätt kiiruse ja lihtsa asjaajamise pärast, aga kodu remontimisel sageli ka põhjusel et väikelinnakorteri tagatisel pangad inimestele laenu ei anna."

Lõuna-Eestis võttis 48% laenuvõtjaist kiir- või tarbimislaenu või järelmaksu alternatiivsest laenuettevõttest ehk mujalt kui pangast.

BestCrediti laenukäitumise uuring analüüsis 1000 eestimaalase laenukäitumist, sealhulgas mujalt kui pangast võetud laenude kasutamist. Lõuna-Eesti maakondadeks loetakse uuringus Võru, Põlva, Valga, Jõgeva ja Tartu maakonnad.