Kümmekond aastat tagasi tulid Põltsamaa Jahiseltsis esialgu kokku kolm meest ja asutasid jahisarveansambli, tänaseks on triost saanud kvartett, välja on antud duubel CD-plaat jahimuusikaga, võidetud korduvalt siinsed jahisarve puhumise võistlused ning nüüd plaanitakse osaleda juba mõnel rahvusvahelisel jahisarvemängu festivalil.

Mobiil asendas sarve

Kui mõne sajandi eest olid jahisarvest kuuldavale lastavad helid küttidele metsas kõige kiiremaks märguandevahendiks mingist olukorrast, mis jahi käigus tekib, siis nüüdseks on sarvepuhumine asendunud info edastamisega raadiosaatjate või mobiiltelefonide vahendusel. Ja nagu ikka sääraste arhailiste meetodite puhul kipub ka jahisarvesignaalide andmine, lõppeks ka üldse nende tundmine unustusse vajuma.

Et neid aastatetaguseid kauneid ja ülevaid traditsioone siiski elus hoida, sest kõrvuti pikkade jahitraditsioonidega maadega on ka Eestil olemas oma algupärased jahisarvesignaalid ja nendega seonduvad rituaalid, otsustas Põltsamaa jahisarvekvartett need jahisignaalid ja jahimuusika plaadikogumikule talletada. Olgugi, et n-ö praktilist otstarvet neil küttimisprotsessis enam pole, on jahisignaalide ja -muusika mängimine siiski oluline osa kõikvõimalike jahiteemaliste, ja ka jahiväliste ürituste korraldamises, lisades neile ülevaid hetki ja aidates omal moel jahikultuuri edendada.

Kuula paari stiilinäidet uuelt plaadilt:

Seda enam, et Eestis on hetkel noodimaterjalina olemas Tõnu Vaaski 2004. aastal välja antud brožüür „Jahisarve puhumise õpetus”, kuid siiani puudusid kaasaegsel helikandjal näidised, kuidas sarve täpselt peab puhuma.

Tallinna Helikassetitehas andis 1997. aastal välja lindistuse, kus Abi Zeider esitab suurulukite signaale. Pillimängu meisterlikkuse osas on Zeideri signaalid absoluutselt ületamatud, kuid helitehnika on nii kiiresti arenenud, et kassett andmekandjana pole lihtsalt enam toimiv. Ilmunud CD-plaadil on esitatud lood nii, nagu tänane jahimeeste põlvkond on neid harjunud kuulma ja mängima.

Lisaks on jahisarvemängul ka kahtlemata ainulaadne rituaalne tähendus. Võib kindlalt öelda, et heal tasemel korraldatud jahiürituse, olgu selleks siis jaht ise või jahimeeste kokkutulekul tublide küttide autasustamise tseremoonia, oluliseks kvaliteeditunnuseks ning kõrge taseme näitajaks on ürituselt kostev jahisarve hüüd. Eks see anna tunnistust ka sellest, et jahipidamine tähendab ühtlasi ka austusega suhtumist nii kütitavasse ulukisse kui loodusesse laiemalt – see pole mingi arulage metsloomade tagaajamine ja surmamine, sest ühest küljest täidavad jahimehed siiski ka riiklikku tellimust ulukite arvukuse n-ö kontrolli all hoidmises, teisalt rikastab jahipidamine kahtlemata meie toidulauda – seda on aastasadu tehtud, oluline on, et säilik lugupidav suhtumine metsaasukatesse ja nende elukeskkonda.

TASUB TEADA
  • Põltsamaa Jahisarveansambel – asutatud 2008. aastal.
  • Kooseis: Jaan Enok, Lauri Kivil, Peep Geraštšenko, Tõnis Kaeramaa.
  • Esimesed kolm on endised tegevmuusikud, keda nüüd seob soov mängida heas seltskonnas jahisarve ning kirg jahinduse vastu. Ansambli kunstiline juht ja eestvedaja on pikaaegne Põltsamaa Jahiseltsi liige Tõnis Kaeramaa.
  • Alustati triona, 2013. aastal moodustati kvartett.
  • Varem on ansambli koosseisus mänginud: Urmas Mägi, Hanno Mölder, Eino Georg, Martti Orr, Simmu Vasar ja Toivo Alp.
  • Noodimaterjali ja repertuaariga on ansamblit aidanud Tõnu Vaask ja Eino Georg.
  • Osalevad iga-aastasel Eesti Jahimeeste Seltsi kokkutulekul peetaval jahisarve mängimise võistlusel.
  • Aastatel 2014–2016 osaleti Voorel korraldatud Rootsi kuninga Karl XII kunagisest jahiretkest inspireeritud pidulikul jahiüritusel.
  • Mängitakse veel mitmetel jahindusalastel üritustel, näiteks jahikoerte näitusel, jahitrofeede näitusel jm.
  • Ansambli tegevust toetab Eesti Kultuurkapital.
Allikas: Lauri Kivil

Põltsamaa Jahisarveansambli üks liige Lauri Kivil, kes varem on aastaid tegutsenud professionaalse pillimehena Eesti Kaitseväe Orkestris, kinnitab, et jahisarvemuusika lisab igale jahipäevale pidulikkust, hoiab elus vanu tavasid ja ei ole õige neid ülevust sisendavaid hetki lasta unustusehõlma vajuda. Sestab on jahisarveansambel ka juba nii pikalt tegutsenud ja sellepärast nüüd ka jahisarvemuusikat, Eesti jahisignaale ja teeneka loodusemehe Fred Jüssi salvestatud metsloomade hääli sisaldava plaadi väljaandmiseni jõuti.

„Need on nagu kord ja kohus stuudios salvestatud plaadid. Meil kulus selleks seitse pikka nädalavahetust, kuhu meestel tuli ohverdada oma aega pere kõrvalt,” kirjeldab Lauri Kivil kogumiku valmimise protsessi. „Ega see oli paras katsumus, aga nüüd on muidugi seda parem tunne plaati käes hoida. See tähendab meile ikka tõesti palju.”

On ikka väga ülevad ja võimsad hetked küll, kui näiteks enne ajujahi algust kõlab üle vaikse metsa signaal „Jahi algus“...

Ta selgitab, et kui klassikaline jahisarv lubab mängida kuut nooti ja komponeerida lihtsakoelisi kolmkõlanoote, millele ongi üles ehitatud kõik jahisignaalid, siis Põltsamaa ansamblis on ka kaks ventiilidega varustatud Fürst Plessi tüüpi jahisarve ja üks Parforce jahisarv, mis lubavad viisistada juba kõikvõimalikke, ka kontserdil esitamiseks sobilikke jahisarvelugusid.

„Eestis on jahisarvemängu harrastajaid, aga selle mängimise kultuur pole siiski kuigi laialdaselt levinud, nõnda et jahisarvemängu kodumaa Austria või Saksamaaga, kus see ka laialt kasutusel, me ennast siiski võrrelda ei saa,” räägib Kivil. „Meil ei osata neid tseremooniaid veel väga väärtustada, kuigi on ikka väga ülevad ja võimsad hetked küll, kui näiteks enne ajujahi algust kõlab üle vaikse metsa signaal „Jahi algus“ või kui neljast jahisarvest koosnev grupp mängib jahiretke lõpus parimale jahimehele signaali „Au kütile“.”

... või kui neljast jahisarvest koosnev grupp mängib jahiretke lõpus parimale jahimehele signaali „Au kütile“.”

Kui jahi käigus vahetatakse tänapäeval infot põhiliselt raadiosaatjatega ja sarve ei puhuta, siis Lauri Kivili hinnangul võiks ajaloolised jahisignaalid või vähemalt osad neist ette mängida kas siis jahi alguses või lõpus. Ta ei usu, et plaadi tegijad selle müügiga kasumisse jõuavad ja ega see pole taotlusteski. Samas – Eestis on umbes 15 000 jahimeest, plaate aga vaid tuhat. Siiski peab Lauri Kivil heaks saavutuseks, kui edaspidi oleks igas jahiseltsis vähemalt ükski jahisarvehelidega plaat.

Kes soovib jahimuusika CD-plaate endale soetada, tasub ühendust võtta e-posti aadressil jahisarv.poltsmaaa@gmail.com. Lähiajal jõuavad plaadid müüki ka Rahva Raamatu poodidesse.