Kuigi rakett ei olevat ühtegi tsiviillennukit ohustanud, kritiseerib airBalticu operatiivjuhtimiskeskuse juht Edgars Āboltiņš seda, kui hilja neile informatsiooni jagati.

“Meieni jõudis see info tõesti hiljem, kui see juhtum aset leidis. Minu meelest see ei ole õige praktika. Kui palju vastavad institutsioonid seda mõjutada suudaksid, ei oska ma öelda. Kuid igal juhul pole selline praktika õige, kuna sellise raketi asemel võib olla ükskõik mis,“ ütles Āboltiņš.

Kui reporter küsis, kas tegu oli õnneliku juhusega, et rakett ei lennanud mitte reisilennuki, vaid teises suunas, vastas Āboltiņš, et tahaks ju alati positiivselt mõelda.

Lennuk tõusis teisipäeval Riiast õhku kell 15.30. Kuigi neliteist minutit hiljem lasi hävitaja raketi välja, jätkas lennuk teed Tallinnasse, kus see ka edukalt maandus. Raketi väljalaskmise ajal oli lennuk Liivi lahe kohal Carnikava läheduses.

Vahejuhtumist sai airBaltic teada siis, kui Eesti lennuliiklusteenindus neile kell 18.03 sellekohase e-kirja saatis.

Lennuliiklusteenindus selgitas, et raketi lennuulatuses viibinud reisilennukid lendasid õhuväele ette nähtud kõrgusest märgatavalt kõrgemal ning õhuväele mõeldud ala ongi tsiviillennunduse jaoks suletud.

Läti kaitseministeeriumi riigisekretär Jānis Garisons ütles, et tegu oli erakordse juhtumiga, mida pole 15 aastat kestnud NATO patrullide ajal varem ette tulnud.

„Selle juhtumi puhul saan aru, et suletud tsoon oli madalamal. Ning seetõttu ei saanud rakett mingil moel tsiviillennukeid tabada,“ ütles Garisons.

Allikas: LNT