Selline sisekujundus jätkub ka mujal, jättes mulje, et kogu aeg ei pea disain arenema ainult sileda või lihvituma suunas, vaid võib vahel olla ka valitseva joone vastu pisut okkaline. No nagu kaktus.

Kaktust on aga veel: armatuurlaud (mis pole endine kohver) on pikitud sellest välja ulatuvate ristkülikukujuliste näidikupaneelidega, mis ülejäänud elementidega siiski huvitaval kombel kooskõla leiavad. Näidikutel kasutatud toonid on aga nii õrnad, et info mitte ei karga silma, vaid pigem paitab silmi.

Krõmpsud istmed

Ukse aga saab kinni tõmmata nn pehme käepidemega. Kusagil olen sellist ka varem näinud, seda juba aastate eest, aga kus – mine võta kinni! Igatahes on selles alles hoitud universaalset disainikeelt.

Istmed on piisavalt krõmpsud ja hoiavad sind ka väsimuse korral lössi vajumast. Istumisruumi ennast pole just ülearu, aga et istmed on kenasti liigutatavad, pole kompromiss selles vallas sugugi välistatud.

Uhke interjööri juhatab sisse vägagi silma jääv väliskuju(ndus). Seda ääristavad reipa iseloomuga veljed, marki märkivad logod keskel sähvimas. Tagumised aknad on tumendatud, samuti klaaslagi. Tumedad on peeglite katted ja rattakoobaste laiendused.

Rohkem saledusele suunatud sõiduriistade kõrval paistab Cactus silma veidi pontsakana. Jõulist ninaosa raamib korralik iluvõre, mis on numbrimärgi lisamisega ka pisut inetust juurde on saanud. Teatavat ümarust rõhutavad ka pisut nagu auto serva alla peidetud tuled. No samas, eks Citroen ole varemgi üllatanud. Eelmise Cactusega vast isegi enam.

Kiirendab küll

Citroen C 4 Cactus, millega sõitsin, tekitas omalaadse rahulolu. Jah, 1,2-liitrine mootor pole teab mis suur, aga selle 130-le hobujõule piisvalt survet avaldades liigud täiesti arvestatava kiiruse ja ka kiirendusega (kusagil 9 sekundit nullist sajani).

Ühelt poolt on see ka mõistetav: auto pole eriti kogukas, järelikult ka mitte ülemäärase kaaluga. Kuus käiku, neist paar esimest neist üsna aktiivse loomuga, panevad mootori korralikult urisema.

Ökonoomsus peaks olema selle liikuri kaasasündinud omadus, aga eks 130 hobujõu reipus nõua oma. Viiest liitrist bensiinikulust sajale tuleb uue auto puhul kindlasti loobuda, vahel liitrist rohkemgi. Kokku hoiab aga pisut start-stop süsteem.

Juhitavust on piisavalt, ainult et auklik kruusatee pole selle kerge auto parim sõber. Jah, sõit on küll piisavalt lennukas, aga mõnikord tekib tunne, et kas ka teel püsimine selle kere lennuga võrreldav on. Ning neil hetkil hakkab ka tee salongi kostuma, hoolimata tõsiasjast, et muusika kõlaritest päris kenasti kõlab..

Sellise auto soodushind on praegu 18 000 eurot. Loomulikult leiab valikust ka palju odavama variandi.