„Puhkajate meeleheaks pikalt kestnud põuaperiood on nõudnud suure ohvri Peipsi kalade kujul,“ ütles keskkonnaminister Siim Kiisler. „Kilomeetrite viisi roiskuvaid kalu just ujuma ei kutsu ning võivad kanda ka erinevaid baktereid. Kas olukord on punase lipu vääriline, seda peavad selgitama värsked veeproovid. Kuni tulemuste selgumiseni on Peipsis ujumine igaühe enda otsustada.“

Veeproovi võttis Peipsist viimati AS Narva Vesi 25. juulil. Seda proovi analüüsinud Eesti Mereinstituudi labori andmetel jäi sinivetikate toksiin suplusvees siis alla määramispiiri. See olukord võib aga nüüdseks olla muutunud.

Selline kurb vaatepilt nagu praegu ei avane Peipsi ääres sugugi esimest korda. Ka varasemate kuumalainete ajal on kaldaäärsed olnud täis surnud kalu. Selle tingib vee õitsemine, mis tekib soojal ja tuulevaiksel suvel siis, kui vees on palju fosforit ja vähe lämmastikku. Siis tekib palju biomassi, mis hakkab lagunema.

Rohked vetikad tekitavad päeval hapniku ülekülluse ning öösel hingavad nii palju, et hapnik võib veest kaduda. Tugevad hapniku kõikumised ning öine hapnikukadu kaladele saatuslikuks saabki. Kalade elutegevusele mõjub halvasti ka sinivetikate vohamine.