Kruuse on soovinud, et valitsus annaks põllumeestele erakorralist abi; ei jääks lootma vaid Euroopa Liidule; ei oleks nii passiivne, tegutseks kiiremini ning võtaks eeskuju Läti ja Leedu valitsustest; kuulutaks välja eriolukorra; ei põhjendaks tegevusetust seadusandluse puudulikkusega ning algataks vajadusel asjakohased seadusmuudatused, mis lubaksid eriolukorra välja kuulutada.

Kruuse leiab, et riik peab kohe jõuliselt sekkuma, kuna praegune passiivsus kriisi ennetamisel võib panna sügisel löögi alla sajad väikese ja keskmise suurusega talud ning põllumajandusettevõtted.

„Iga päevaga muutub põua tõttu olukord põllumajanduses järjest tõsisemaks ja sügiseks võib sektor jõuda kriisi äärele. Põua puhul on tegemist vääramatu jõuga, millega Eesti põllumehed ei saanud ette arvestada,“ lisas Kruuse.

Tema sõnul ei saa rahulduda sellega, et kõik abimeetmed jäävad kaugesse tulevikku ega taga põllumeestele mingit kindlustunnet. "Põllumees on jäetud üksinda kuuma sauna surema," ütleb Kruuse.

"Kui maaeluminister ütleb, et põllumeest ei saa erakorraliselt aidata vaid seetõttu, et hädaolukorraseadus seda ette ei näe, tuleb muuta seadust," lisas Kruuse.

Esmaspäeval koguneb riigikogu maaelukomisjon erakorralisele istungile, kes koos maaeluminister Tarmo Tamme ja põllumajandussektori esindajatega arutab põuast tekkinud olukorda põllumajandussektoris ja võimalikke lahendusi.