Sel ajal leidus veel mõni vähijõeke ka Pärnumaal. Augustiöö oli sume ja soe. Vähinattadest tõsteti sõralisi välja päris palju, terve pajatäis. Juba limpsati keelt. Niisiis oli vähke, ilus öö, viina, soola, tilli, pada ja mõnus seltskond. Aga mida ei olnud, olid lõkkepuud.