Haruldase ega erilise haigusega siiski tegemist pole, hoopis tavalised suvised tõved on liikvele läinud. Nii nagu igal aastal.

Me lihtsalt kipume unustama, et haigused ei tea suvest ega puhkustest midagi. Tegelikult hakkavad aga mõned neist, eriti just ägedad kurgupõletikud ja kõhuviirused, suvel hoopis kergemini külge kui talvel. Ehk teisisõnu – tegutsevad siis, kui olud nende jaoks soodsaks muutuvad.

Millised need haigused on ja miks nad just palava ilmaga välja löövad?

  • Nn külmetus- ehk siis tegelikult viirushaigused või bakteriaalsed nakkused (nt tonsilliit ehk rahvakeeli angiin)

Kurk ei talu külma ehmatust. Polegi vaja tervet päeva jahedaks konditsioneeritud ruumis või sõidukis viibida, vahel piisab ka sellest, kui mõnes kaupluses muust poepinnast eraldatud külmlettide kambrist läbi käia või korraks mõnda välisõhuga võrreldes madala temperatuuriga avalikku teenindusasutusse sisse hüpata.

Selleks, et kuuma ilmaga haigeks jääda, ei peagi inimene tegelikult külmatunnet kogema.

Küll aga ahenevad äkilise külma õhu (ja ka vee) mõjul naha ja limaskestade pindmised veresooned ning vere- ja lümfivool aeglustub. Suus ja neelus on meil alati viirusi. Veri toimetab kohale ained, mis nendega võidelda aitavad. Lümf viib jäägid minema ning need tehakse pindmistes lümfisõlmedes kahjutuks. Kui aga äkiline külm vere- ja lümfivoolu halvates hea ja halva võitluse segamini lööb, ongi haigestumine käes.

  • Seedetrakti viirushaigused

Suvisel ajal reisitakse palju, külastatakse rahvarikkaid kohti, süüakse turgudelt-laatadelt ostetud puu- ja juurvilju. Vabas õhus viibides pestakse käsi harvem kui talvel tubastes oludes. See kõik on soodne kõhuviiruste ringlemiseks.