Iseenesest muidugi kummaline sihtkoht puhkusereisiks, aga teisalt on sellised mõneti ehk ektsentrilised paigad, kuhu üldtunnustatud rännuteed ei vii ja kuhu ammugi ei ulatu turismifirmade marsruudid, siiski ligitõmbavad ja atraktiivsed.

Kasvõi setõttu, et oma silmaga näha, millistes tingimustes sajad tuhanded inimesed on sunnitud elama ning et siis mõista, kui hea on ikkagi kodus ja kui suur on see väärtus, mida me siin väikesel Eestimaal oma mitmekesise puhta looduse näol omame.

Jah, klassikalises mõistes turiste Tšerepovetsis – mis ei asu Siberis – tõepoolest ei kohta. Seal on muidugi teistest Venemaa paikadest saabunud inimesi, kel on üldjuhul mingi konkreetne põhjus, on ka ekstremiste, kes vist suurt millegi ees tagasi ei kohku.

Kohalikele on kõik muidugi igapäevane, tehasest leviva haisu ja vikerkaarevärviliste suitsupilvede üle visatakse nalja. Ja eks linnas asuvatest tehastest ollakse ka sõltuvuses – enamik saab seal tööd, töökohast korteri, mis kohustab seal teatud aastaid töötama ja seob kogu pere kindlalt metallurgiakompleksi lõa otsa.

Meil on vallad, mille territooriumil laiuvad põlevkivikaevandused, ühed rikkaimad omavalitsused. Aga Venemaal ei paista selline asi kusagilt silma. Tõsi – töötasud Severstali süsteemis on umbes kaks korda kõrgemad üldisest tasemest. Kui tavatöötasu linnas on umbes 35 000 rubla (480 eurot), siis kohalikus tehnikumis või kõrgkoolis erialase hariduse omandanud inimene saab tehases arvestada juba 80 000 (1100 eurot) ja kõrgemagi palgaga. See on Venemaa mõistes väga hea töötasu.

Tehases töötab umbes 50 000 inimest. Kontserni 2016. aasta käive oli 8,81 miljardit USA dollarit. Tehase peadirektor ja suuraktsionär (77% aktsiapakist) on miljardär Aleksei Mordašov – Venemaa presidendi Vladimir Putini sugulane ja lähikondne, kelle varanduse suuruseks hindab Forbes üle 18 miljardi dollari.

Iseküsimus, millise hinnaga see tuleb. Ma ei üritanudki leida mingit ametlikku statistikat, sest selle objektiivsusel lasub niikuinii tohutu küsimärk, aga kalmistul jalutades kohtad ridamisi hauakive, mille all puhkavate meeste sünnidaatum jääb 1950-1960ndatesse aastatesse, kusjuures matused on toimunud juba kümnendi eest.

Ja kuigi administratiivhoone seinal tohutute palkatitega oma keskkonnahoolivust demonstreeriv Severstal püüab välja näidata, et kõik polegi nii hull, kui paistab, siis kümnetest korstanatest tõusvat ja linna kohal pidevalt lasuvat pilve- ja sudutekki hoidvat tossulasu vaadates ei kipu keegi seda hoolivust eriti tõsiselt võtma.

Lisaks maailmas ainukesena viit metallisulatusahju omavale metallurgiakombinaadile toodetakse kokkuvõttes ehk Võru linna suurusel territooriumil veel ammoniaaki, väetisi, igasuguseid metallitooteid raudteerelssidest kastruliteni. Samas kompleksis asuvad vangla ja linna prügimägi.

Kõigi Venemaal toimuva jalgpalli MMi staadionide juures on kasutatud Severstalist pärit metallkonstruktsioone, sealset toodangut on rohkesti ka Eesti raudteedes, armatuurrauda ehitustes ja mida kõike veel.

Severstal asutati 24. augustil 1955. aastal. Enam kui kuuekümne aastaga on ettevõte omandanud osalusi metallitööstustes üle ilma.

FOTOGALERII: Nii ööl kui päeval paiskavad Severstali kümned korstnad taeva poole erivärvilisi suitsusambaid. See on hind, et kümne tuhanded inimesed saaksid tööd, üksikud püstirikkaks, ühiskond metalli. Aga roheline planeet Maa ägab ja muutub päeb-päevalt kahvatumaks.