Taotlemistega on iga kord kaasnenud ka teatavaid nurinaid, kui näiteks maaomanikele, kelle maal püügikoht asub, pole lube jagunud. Rakko sõnul on see mõistetav, aga teistmoodi asja korraldada ei anna.

”Eks seda ikka esineb, et inimesed, kes elavad Saaremaal, jäävad loast ilma ja on pahased, et loa saajad on hoopis Tallinnast,” sõnas keskkonnaameti jahindus- ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko Saarte Häälele.

“Aga mis teha – jõevähk, kes asub Saaremaal, ei kuulu otseselt saarlastele. Vähk on kogu Eesti rikkus ja nii ongi – kes ees, see mees.”

Jõevähki on lubatud püüda 1.-31. augustini. Ühele inimesele antakse ühe püügipiirkonna piires luba püüda kuni viie vähipüügivahendiga kuni kolm ööpäeva, Saaremaal ühe ööpäeva.