2017. aastal turustati rekordkogus kaubakala ja -vähki, vaid veidi väiksem oli müüdud toodangu maht 2014. aastal, mil müüdi kokku 869 tonni.

Kala- ja vähitoodang on sellisel tasemel püsinud viimased viis aastat – 2013. aastal oli müüdud toodangu maht 733 tonni, võrreldes 2013. aastaga oli 2017. aastal müüdud toodangu maht 6% suurem.

Eestis on alati enim kasvatatud ja müüdud vikerforelli. Aasta-aastalt on vikerforelli osatähtsus suurenenud – 2012. aastal oli vikerforelli osatähtsus kogu müüdud kala- ja vähitoodangus 63%, 2017. aastal 81%. 2017. aastal müüdi 702 tonni vikerforelli ehk kokku veidi enam kui 2,6 miljoni euro eest – see oli ka aegade suurim müüdud kogus.

Harilikku jõevähki turustati 2017. aastal 0,8 tonni, 2016. aastaga võrreldes on müüdud toodangu maht suurenenud 1,2 korda. Hariliku jõevähi toodangu rahaline väärtus suurenes võrreldes 2016. aastaga veidi enam kui 1,1 korda.

Peale vikerforelli ja hariliku jõevähi kasvatatakse ning müüakse veel teisigi kalaliike: arktika paalia, angerjas, aafrika angersäga, karpkala, säga, tuurlased (siberi ja vene tuur) ja valgeamuur.

Toidukalamarja turustati 2017. aastal 3,8 tonni ehk ligikaudu 1,1 tonni vähem kui 2016. aastal. Müüdud toidukalamarja rahaline väärtus vähenes 1,1 korda. 2017. aastal müüdi toidukalamarja veidi enam kui 115 000 euro eest, aasta varem aga 127 800 euro eest.

2017. aastal müüdi välisriikidesse 5% kogu kala ja -vähikasvatuse toodangust, mis on 4 protsendipunkti vähem kui 2016. aastal. Peamiselt eksporditi angerjat, vähemal määral vikerforelli ja harilikku jõevähki.