Tänaseks on kujunenud olukord, kus tarbija ei orienteeru sisseoste tehes vähemalgi määral, kas selle toote tooraine on kasvatatud Eestimaa põldudel või ei. Täna tutvustavad hästi turundustõdesid tundvad ja olulisel määral turunduseks vahendeid omavad huvitatud osapooled Eesti toitu kui Eestimaa toidutööstustes toodetud toitu.

Neile kasuliku teooria järgi on kohalik toit valmistatud kodumaises toidutööstuses, kusjuures tooraine päritolu ei ole tegelikult oluline.

Praegu koostatakse maaeluministeeriumis Eesti põllumajanduse ja kalanduse valdkondliku arengukava aastani 2030 (PõKa). Maaeluministeerium on kaardistatud Eesti põllumajanduse ja Eesti kalandusega seotud osapooled, ning kaasanud nad PõKa aruteludesse.

Käesoleva arengukava koostamisel on tunda selgelt nende samade huvigruppide lobitööd Maaeluministeeriumis. Põllumeeste huvi ei ole mingit moodi vaba turumajandust piirata, vaid teha läbipaistvat ja üheselt mõistetavat koostööd ministeeriumi, toiduainetetööstuste, keskkonnavaldkonna ja kõigi Eestimaa tarbijatega.

Pakuvad põllumajandusele vähe

Samas on raske otsida seoseid Eesti põllumajandusega, ainult importtoorainet kasutavatel toiduainetetööstusettevõtetel. Ei saa ju ka väita, et neil päris mingit seost, meie kodumaise põllumajandusega ei ole. Kuid kõige parema tahtmise juures meenub põhiliselt see, et nende üle teostavad riiklikku järelvalvet samad riigiasutused, mis kodumaist toorainet kasutavatele sarnastele ettevõtetele.

Mind paneb imestama kindel vastuolek isegi kodumaise ehk kohaliku toidutooraine tootmise olulisuse mainimisele arengukavas.

Kui mõelda veel valdkonnale ja otsida seoseid, siis meenub ka sama turg kus nad oma toodangut turustavad. Nende müüdud ekspordi osas on hea, et meie inimesed saavad kodumaal tööd. Samas kodumaises kaubanduses põhimõtteliselt võtavad ainult importtoorainet kasutavad toidutööstusettevõtted, tihti vahendeid valimata ja tarbijaid päritolu osas eksitades, Eesti põllumajandustoodangu turuosa.

Kindlasti on ka nende tooraine pärit mingi maailma nurgakese põllumajandusest. Kuid kas see seos on Eesti põllumajanduse jaoka positiivne? Ministeeriumi eesmärgiks on koostada Eesti põllumajanduse arengukava, kuid PõKa koostamisel takerdutakse importtoorainet kasutavate ettevõtete huvidesse, mitte rääkida arengukavas kodumaisest põllumajandustoodangust ja selle väärindamisest toiduainetetööstuses.

Raske on otsida seoseid Eesti põllumajandusega ainult importtoorainet kasutavatel ettevõtetel.

Ei soovi isegi mainida

PõKa-s räägitakse umbmääraselt Eesti toidust, mis on maaeluministeeriumi ja toiduainetetööstuste arvates igasugusest toorainest Eesti toiduainetetööstustes valmistatud toit. Arvestades aga koostatava arengukava konteksti, saab väita, et PõKa peaks keskenduma oluliselt enam oma eesmärkides ja kogu lähenemises kohaliku põllumajandusvaldkonna huvide kaitsele.

Nimetatud arengukava saab olema järgmisel kümnendil põllumajandusvaldkonnas oluliseks teenäitajaks. Arengukava koostamisel kaitsen põllumeeste huve, kes peavad oluliseks Eesti põllumajandust kui kodumaise toidu tootjat. Mind paneb imestama maaeluministeeriumi ja töötleva toiduainetetööstuse, kindel vastuolek isegi kodumaise ehk kohaliku toidutooraine tootmise olulisuse mainimisele arengukavas.

Võiks sündida uus hingamine

Arvestades, et tegemist on põllumajanduse ja kalanduse valdkondliku arengukavaga aastani 2030, ei saa me kuidagi mööda vaadata põllumajanduse põhilisest eesmärgist, mis on elanikonna toitmine. Ehk siis Eesti konteksti tuues, saab Eesti põllumajanduse eesmärk olla Eesti elanikonna ära toitmine. Seda tähtsat ja põhilist eesmärki ei saa ka sellepärast PõKa-st välja jätta, et meil on piima ja teraviljaga isevarustatuse tase tagatud.

Samuti ei saa seda põhilist ja tähtsaimat eesmärki välja jätta sellepärast, et Eesti toiduainetetööstused on suutnud endid ülihästi turundada ja on eestimaalastele üritanud selgeks teha, et importpõhitoorainest toidutooted ongi kodumaine toit.

Käesolevas arengukavas võiks põllumajandussektori eesmärk sõnastada järgmiselt:

„Konkurentsivõimeline ja keskkonnahoidlik põllumajandussektor tagab kvaliteetse ja ohutu kodumaise toodangu ning valdkonna elujõulisuse.“

Kodumaal kasvatatud toidu ja toidutooraine, selge väärtustamine valmivas põllumajanduse ja kalanduse arengukavas, annaks uue hingamise koostööks ja sünergiaks meie põllumajandusele ning toiduainetetööstustele.

Teised on valjemad

Toiduliit on teinud tohutul hulgal lobitööd maaeluministeeriumis põllumehi puudutavates valdkondades, informeerimata sellest põllumeeste katusorganisatsioonem

Kuna põllumehed on nii-öelda põllul ja teised huvikrupid suudavad kõvemat häält teha ning on suutnud kogu neid huvitava juba algselt PõKa-s hästi kajastada, siis tundub Valgamaa põllumeestele selgelt, et põllumehed on selle dokumendiga alasti tõmmatud.

Eesti rahvas tahab süüa kodumaal kasvatatud toitu ja Eesti põllumehed tahavad neile seda toota, siis koostame selle arengukava palun selliseks, et kõik, kes seda dokumenti loevad ja selle poliitikate kujundamiseks aluseks võtavad, mõistaksid selgelt, et Eestimaal kasvatatud toit ongi Eesti toit. Eestimaa põllumehed tahavad seda elanikonnale pakkuda.