Läänemeri on üks kõige reostatumaid avaveekogusid maailmas, mis mõjutab otseselt selle lähikonnas elavate inimeste elukvaliteeti. Muutused algavad igast inimesest endast, kuid kindlasti saab palju ära teha ka keskkonnateadlike regulatsioonide ja poliitikatega.

1) Muuda oma tarbimisharjumusi: vähenda tarbimist, taaskasuta ja taaskäitle

Ökosüsteemide peamise kahju allikas on liigtarbimine. Tarbimise eeldus on aga toorainetest tootmine, mis omakorda kurnab loodust ning tarbimise lõpp-produktid satuvad sageli tagasi loodusesse. Loodusesse tagasi satuvad need aga kujul, mis ei ole enam ökosüsteemide jaoks vastuvõetav.

Seetõttu ulbibki Läänemeres miljardeid mikroplasti tükke ja miljoneid suuremaid plastitükke. Plast ja mereprügi põhjustavad paljude kalale ja mereloomale probleeme ja isegi surma. Ulpiv plast meenutab sageli merelindudele ja mereimetajatele sööki ning plastitükke süües võivad nad selle kätte lämbuda või surnuks nälgida. Hiljuti avalikustatud uuring väidab, et 2050. aastaks on meres plastmassi rohkem kui kala.

Mida rohkem plasti tarbida, seda rohkem jõuab see ka vette. Aita vältida süütute mereloomade surma – lõpeta ühekordse plastikpakendi kasutamine, taaskasuta plastiktooteid ning kui oled kasutamise lõpetanud, siis hoolitse selle eest, et need jõuaksid kohta, kus need taaskäideldatakse.

2) Kasuta kosmeetikat, mis ei sisalda mikroplastikut

Kosmeetikasse lisatakse väikseid plastkuulikesi, mis aitavad nahka puhastada ja koorida. Mikroplasti tükid on liiga mikroskoopilised, et veefiltrid ja puhastusjaamad saaksid neid veest eemaldada. Miljonid mikroplasti helmed satuvad jõgedesse, järvedesse ja merre ning lõpuks ka seeläbi meie söögilauale.

Eestis paraku mikroplasti probleemiga põhjalikumalt tegeletud ning ka maailmas napib uuringuid selle pikaajalise ohtlikkuse kohta, ent esimesi samme mikroplastiga võitlemiseks juba tehakse - jaanuaris jõustus Suurbritannias keeld, mille kohaselt ei tohi seal enam toota mikroplasti sisaldavaid kosmeetika tooteid ning juulist on keelatud ka selliste toodete müük.

Mikro-plastosakesed võivad reovee töötlemise jaamasid läbides enda külge koguda kahjulikke baktereid ja niimoodi nende levikut soodustada. Plastikuosakesi sisse süües on oht süüa ka ohtlikke haigustekitajaid. Teine probleem on, et plastmaterjalidele lisatakse töötlemise käigus mitmesuguseid kemikaale, mis võivad organismis vabaneda.

Uuri internetist, millised tooted sisaldavad looduslike koostisaineid ja millised mikroplasti – tee loodusele teene ja kasuta mikroplasti sisaldavad tooteid võimalikult vähe.

3) Ära viska konisid maha

Sigaretifiltrid on maailma üks enam levinum praht – ühes aastas visatakse ära 4,5 miljardit kasutatud sigaretikoni. See tähendab, et iga päev jõuavad miljonid sigaretifiltrid loodusesse – neid visatakse prügikasti asemel haljasaladele, kõnniteedele, kanalisatsiooni ja isegi otse merre.

Tänavatele ja kõnniteedele sattunud konid uhutakse vihma või puhastamise käigus kanalisatsiooni ning sealt liiguvad need edasi merre.

Vette jõudes hakkavad filtrid lagunema väiksemateks osadeks ning juba paari esimese tunni jooksul eritavad filtrid ümbritsevasse vee-elustikku neis sisalduvaid toksiine. Sigaretifiltrid on valmistatud tselluloosatsetaadist ja sisaldavad mitmeid toksiine nagu kaadmium, plii ja arseen. Uuringud näitavad, et selliste ainete levimine veekogudes on ohtlik nii kaladele kui mereelustikule laiemalt.

4) Korista rannajoont

Suurema osa mereprügist jääb avamerre, kuid osa sellest uhutakse ka randa. Kui näed prügi rannas, siis ole kena ning vii see prügikasti. Sellega võid päästa mõne looma elu ning lisaks muudad merevaate ilusamaks.

5) Räägi oma sõbrale ja pereliikmetele, kuidas Läänemerd päästa

Koostegemisel on suur võim – räägi oma sõbrale ja pereliikmetele, kuidas Läänemerd päästa ning et nemad räägiksid oma sõpradele. Vaid niimoodi koos on võimalik muutusi ellu viia!

Juunis toimub Tallinnas kõrgetasemeline Läänemere Strateegia Aastafoorum, kus otsitakse üheskoos viise, kuidas mereprügi probleemile vastu astuda.