Aprillis pandi keskkonnaministeeriumi kodulehele üles metsanduse arengukava küsitlus, mille käigus soovitakse huvirühmadelt arengukavale esitatavad ootused kokku koguda.

Küsitlus algab 22 valikuvariandiga sellest, milline on vastaja seos metsaga. Edasi tuleb üks ja ainus avatud küsimus, kuhu on võimalik vabas vormis kirja panna kõik metsandusega seotud mured ja rõõmud. Vastuse pikkus pole piiratud.

Küsitluse taoline ülesehitus tekitab mitmeid küsimusi. Metsateemad on püsinud juba paar aastat aktiivselt avalikus diskussioonis, millest on koorunud väga selged erinevate huvigruppide probleemid ja ootused. Kas poleks olnud tulemuslikum esitada konkreetsed küsimused just nende asjade kohta?

Arve liikleb avalikus ruumis hästi palju ja ei ole näha, et nad arutelu alati sisukamaks muudaksid.

Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja kohusetäitja Karli Ligi selgitab, et vabas vormis küsimustiku lahenduse kasuks otsustati eesmärgiga pakkuda võimalikult avatud viisi probleemide kirjeldamiseks ning sooviga mitte ette seada liigseid piire võimalikele vastustele.

Küsitluse koostas Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (RAKE). Maie Kiisel RAKEst kommenteerib, et keeruliste probleemide avamisel (ja seda mets kindlasti on) tuleb lasta inimesel selgitada probleemi just nii nagu ta seda näeb ning mitte sundida teda raamidesse, kust ta oma muret üles ei leia.

„Olles etteantud küsimustega harjunud, tekib tõepoolest tunne, et ankeedis nagu polegi küsimusi,“ ütleb Kiisel. „Ent küsimusi ette andes saab vastaja sundida ütlema midagi, mida ta tegelikult öelda ei kavatse. Olen ankeetküsitlust klassikalisel moel muude meetodite kõrval kasutanud 18 aastat ja olen selle probleemidega väga hästi kursis, sest olen just oma vigadest õppinud.“

Vastajal võib tekkida ka küsimus, kuidas tulemusi võrreldakse ja analüüsitakse. Kindlasti leidub vastuste seas lühikesi hüüdlauseid kõrvuti uurimustöö mõõtu ettepanekutega. Vastajate eelteadmised metsandusest erinevad ning mõisteid ei pruugita kasutada samas tähenduses. Kes eelistab emotsionaalset, kes ratsionaalset lähenemist. Kuidas on plaanis sellised diametraalselt erinevatest vastustest mõtestatud ja arengukava koostamisel kasutatav tulemus leida?

„RAKE tehtav ülevaade toob lauale kõik mainimist leidnud probleemid. Kui vastused käes, hakkame probleeme süstematiseerima, kasutades selleks kvalitatiivset sisuanalüüsi,“ selgitab Kiisel. „Isegi emotsioon annab kaasaegsete teaduslike käsitluste järgi väga olulise vihje selle kohta, mis on inimese jaoks oluline. Meil on ka varuks võimalus teha vestlusi ja plaan korraldada arutelusid.“ Küsitlusele lisaks tehakse ka metsandusliku diskussiooni meedia-analüüs, kinnitab keskkonnaministeerium.

Kuigi metsandus on mõõdetav valdkond, siis arengukavauuringus kvantitatiivseid meetodeid ei kasutata. „Vastuseid ei loeta kokku (näiteks, et mitu inimest soovib metsaraiet keelustada või mitu rajada tselluloositehast), sest selline küsitlus ei ole kuigi representatiivne ja allub hästi manipulatsioonile,“ räägib Kiisel. „Arve liikleb avalikus ruumis hästi palju ja ei ole näha, et nad arutelu alati sisukamaks muudaksid. Vastaspool otsib endale lihtsalt sobivamad numbrid. Me ei reasta probleeme nimetamise kordade järgi, sest inimeste probleemitaju ja probleemide tõsidus on ise asjad.

Karl Ligi keskkonnaministeeriumist selgitab, et küsitlus pakub lihtsat ja mugavat võimalust kaasa rääkimiseks ka neile, kes ei ole valdkondlike töörühmade liikmetena protsessis kaasa löömas, kuid kes soovivad oma arvamust avaldada.

Teisisõnu - küsitlus on suunatud neile, kes ei ole aktivistid, ei osale poliitikas ega kirjuta ajalehtedes. Eks siis nö lihtsale inimesele.

„Kahtlemata ei sobi selline küsitlus inimestele, kelle internetikasutusoskused ja suhtlusvõrgustikud on ühekülgsed või napid,“ möönab Kiisel RAKEst.

„Kindlasti kuuleme ka seniste juba sõna saanud aktivistide arvamusi, sest ülesköetud inimesed ei jäta arvamuse avaldamise võimalust kasutamata,“ ennustab ta. „Kuna aga vastajate ring on laiem, aitab küsitlus süsteemselt veenduda, millised probleemid on praegu arengukavas käsitlemisel, millised aga välja jäänud ning vajaks täiendavat tähelepanu.“

Sotsioloog Marju Lauristin kahtleb, kui paljud inimesed on võimelised sellises vabas vormis end väljendama. „Ma oleks ühe pika küsimuse jaganud kaheks-kolmeks, siis oleks palju kergem kirjutada. Parema tulemuse saaks suuliste intervjuudena,“ leiab ta.

„Kuid Maie Kiisel on tegelenud palju nii keskkonna-alaste uuringutega kui kodanike kaasamisega. See teema läheb talle korda ja kui ta just sellise küsitluse otsustas koostada, siis on see kindlasti põhjendatud,“ lisab Lauristin.

Küsitlusele saab vastata 7. maini. Tulemused pannakse juunis keskkonnaministeeriumi kodulehele üles.