Praegu ei läheks vihmaussijahust või -hakklihast küpsetatud kotlet rahvale ilmselt peale, aga Läti teadlased usuvad, et tulevikus võib see vastuvõetavaks muutuda küll.

"Mõnda aega tagasi tundusid ka toores lõhe, krevetid ja austrid kohutavad – mida kõike võib süüa," rääkis telekanalile LNT Läti põllumajandusülikooli vanemteadur Ilga Gedrovica, kes on koos kolleegidega vihmausside kui väärt toidukraami lähema uurimise ette võtnud.

Kuna inimeste arv maakeral järjest kasvab, võib paari aastakümne pärast tekkida tõsine mure, kuidas kõik suud ära toita. Kui valkude saamiseks soovivad kõik jätkuvalt süüa piimatooteid, kala ja liha, siis võib minna keeruliseks. Siinkohal võiksid appi tulla vihmaussid, kes söövad kõdu, kasvavad kiiresti ning sisaldavad heldelt valgukraami.

"Toiteväärtuselt ongi vihmausside parim osa valk. Sajas grammis ussikestes on 50-60 grammi valku. Lisaks on neis mõned mineraalained ning väga väike osa rasva," selgitab Gedrovica. Midagi kahjulikku vihmaussid ei sisalda.

Toormassi või jahu?

Uuringus kasutatakse Läti vihmaussikasvatajatelt saadud California punast huumuseussi ning kalameeste seas levinud Dendrobaenat. Praegu tuleb välja töötada sobivaim viis vihmausside valmistamiseks. Katsetatakse vihmausside külmkuivatamist ning kuivatamist tavapärases ahjus ja mikrolaineahjus.

Ühele meeldib üks, teisele teine vihmaussiliik.
Foto: LTV

"On kaks peamist võimalust, kas süüa neid toorelt mingis massis või kuivatada. Mulle tundub, et kohalikule mentaliteedile sobib paremini kuivatamine, sest kuivatatud produkt on meie meelte jaoks suhteliselt neutraalne ning seda võib lisada paljudesse tuttavatesse toitudesse," räägib teadur.

Laboris on juba valmis kuivatatud vihmausside pulber ning maitsta võib ka kuivatatud vihmaussi ennast. Maitseerinevusi annab ussile see, millist meetodit on tema kuivatamiseks kasutatud ning see, mida vihmauss oma elu jooksul söönud on.

"Paneme nad enne töötlemist kaerajahu ning õunte sisse. Ööpäeva jooksul söövad nad oma seedetrakti täis ning õunad ja kaerajahu on meilegi vastuvõetavad. Kompost puhastub selle aja jooksul välja," ütleb teadur.

Järgmisel aastal läheb laboris juba konkreetsete toodete arendamiseks. "Tõenäoliselt on need väga erinevad. Näiteks proteiinikokteilid ja snäkid, mis inimestel üldiselt kuigi tervislikud pole. Võimalik, et saame neid tervislikumaks muuta," sõnab Gedrovica.

Uuring "Uusi valguallikaid Läti toiduainetele" kestab 2020. aasta sügiseni. Teadlased loodavad, et vihmaussid leiavad endale tulevikus kindla ettevõtlusniši ning toidukaupa hakatakse näiteks Aasia riikidesse eksportima.

Tasub vaikselt hakata mõttega harjuma.
Foto: Raivo Tasso