Läti valitsuse tasandil käis suurem arutelu aktsiiside tõstmise üle 2017. aasta juulis, mil otsustati aktsiisitõusu varasemaga võrreldes kiirendada. Roheliste ja Talurahva liitu kuuluv rahandusminister Dana Reizniece-Ozola ütles skeptilistele töösturitele ja omavalitsusjuhtidele, et Läti aktsiis ei jõua nagunii Eesti tasemele ning seega ei kaotata ka naaberriigist tulevaid kliente.

Praeguse 4,50 euro asemel ühelt etanooli mahuprotsendilt saja liitri õlle kohta hakkab alates 1. märtsist õlleaktsiisi suurus olema mitte esialgu plaanitud 5,60 eurot, vaid 6,80 eurot. Aastal 2020. tõuseb aktsiis 8,10 euroni. Võrdluseks – Eestis on sama näitaja praegu 16,92 eurot.

Seega tõuseb neljapäeval Lätis õlleaktsiis tänasega võrreldes 51 protsenti, mis peaks Läti õlletootjate liidu hinnangul poes õllepudeli hinda kergitama keskmiselt kümne sendi võrra. Veini aktsiis tõuseb samas 18 protsenti ning kangete jookide aktsiis 15,2 protsent. Kangema alkoholi hind tõuseb maksuameti hinnangul ühelt pooleliitriselt pudelilt vähemalt 53 senti.

Kriitilisemad hääled nii valitsuskoalitsioonist kui ka parlamendist ei räägi tegelikult mitte aktsiisitõusu peatamisest vaid kiirendamisest. Kõige äärmuslikumad poliitikud unistavad Balti riikide alkoholipoliitika ühtlustamisest. Ainsad, kes aktsiisitõusus kurja näevad, paistavad olevat piiriäärsed ettevõtjad, omavalitsuste juhid ning õlletöösturid.

Tervitan julgeid eestlasi!

Kolmest erakonnast koosneva valitsuskoalitsiooni kõige vähemõjukam erakond Rahvuslik Ühendus sooviks Läti aktsiisitõusu kiirendada. Rahvuslikku Ühendusse kuuluva parlamendiliikme Imants Parādnieksi sõnul on Lätis väga tugev alkoholilobi, keda kehastab eelkõige põllumajandusminister Jānis Duklāvs. Põllumajandusminister kuulub sarnaselt mõõdukat aktsiisitõusu toetava rahandusministri ja peaministriga Roheliste ja Talurahva Liitu.

“Tervitan julge valitsusega eestlasi, kes mõtlevad raha kõrval ka tervislikule ühiskonnale! Meie oleme veel selle suunas teel,“ ütleb maksukomisjoni kuuluv Parādnieks, kelle soov oli möödunud suvel aktsiise järsemaltki tõsta. Selle üle käinud komisjonis terav „piikide murdmine“, ent praegune aktsiisitõus olnud kõik, mis tema ning ta erakond suutsid.

„Läti alkoholipoliitika ei ole piisavalt riigimehelik. Rõõm Eestist tulevate lisatulude üle on võrreldav rõõmuga korjata kübemeid või jäänuseid, mis on pärast rikka seltskonna uhket lõunat lauale vedelema jäänud,“ ütleb mees. „Leedu uus valitsus on samuti aktsiise tõstnud ning praegu on Lätis esimest korda ajaloos Balti riikide madalaimad alkoholiaktsiisid. Isegi pärast 1. märtsi on meie õlleaktsiis madalam kui Leedus.“

Rõõm Eestist tulevate lisatulude üle on võrreldav rõõmuga korjata kübemeid või jäänuseid.

Parādnieksi sõnul saaks alkoholiaktsiisi tõstes koguda rohkem makse, piirata alkoholi kättesaadavust ja parandada ühiskonna tervist. Ta ütleb, et tõele au andes peaks Eesti oma aktsiisimäärade suurendamise vähemalt kaheks aastaks ära jätma, et tootmisharu saaks hinge tõmmata ning Läti aktsiisimäärad vaikselt järele jõuaksid.

Kui küsida kolmandalt koalitsioonipartnerilt, erakonnalt Ühtsus, kuidas saaks Läti riik tekkinud olukorda kõige paremini ära kasutada, ütleb maksukomisjoni sekretär Ints Dālderis, et Läti ei tohiks alkoholiaktsiisi järsult tõsta, kuna selle tõttu kannataksid ettevõtjad, kes on piiri äärde investeerinud. Ta usub, et ettevõtjad ning omavalitsused juba kasutavadki aktiivselt praegust olukorda ära ning lisaks on piiri ääres hoogu juurde saanud ka mitmed alkoholiga mitteseotud ettevõtted.

Balti riikide ühtne alkoholipoliitika?

Kuigi näiteks Valka ja Ape linnapead on öelnud, et aktsiise ei tohiks enam üldse tõsta, pole see hääl parlamendis esindatud.

Suurim opositsioonierakond Üksmeel teatab, et nemad pole alkoturismi üle eraldi arutelusid pidanud, kuid erakonna esindaja sõnul tõstetakse aktsiisi sõltumata sellest, kust alkoholiostjad pärit on. Eestlastest ostlejate arv ei ole nende arvates nii suur, et seda aktsiiside määramisel arvestada.

Erakonna Südamest Lätile sekretariaat ütleb, et aktsiiside määramisel otsitakse tasakaalu tööstuse kaitse, maksutulude suurendamise, poliitilise tasuvuse ning rahva tervise vahel. Erakond soovib Eesti valitsuselt küsida, kas see on küsimuse lahendamiseks naabrite poole pöördunud.

Erakonna Regioonide Ühendus esindaja Valdis Verners ütleb, et Lätis tõstetakse aktsiisi praegu tasakaalukalt ja mitte nii järsult kui Eestis. Verners ütleb, et arvestatakse kohalike töösturite hinnanguga, et liialt kõrge aktsiis muudaks toodangu üleliia kalliks ning seaks tööstuse ohtu.

Seimis ühe saadikuga esindatud erakond „Kellele kuulub riik?” toetab Balti riikide vahelise ühise alkoholipoliitika loomist. Erakonna juhatuse liige Linda Liepiņa ütleb, et Balti riikide ja Põhjamaade vahelised erinevused keskmises palgas ja heaolus ei kao, mistõttu ei kao ka peamiselt põhjamaise päritoluga alkoturism.

Balti riikide vahelised palgaerinevused pole aga nii suured, mistõttu on erakonna hinnangul parim vahend salaalkoholi ja liigtarbimise vastu võitlemiseks ühtne alkoholipoliitika.

„Kuniks ei ole loodud Balti riikide vahelist ühtset alkoholipoliitikat, on piiriäärsetel omavalitsustel õigus alkoholikaubandust arendada. Piirikaubandusest tulenevad tagajärjed annavad aga stiimuli uuteks poliitilisteks sammudeks. Ühtne alkoholipoliitika on kõigi Balti riikide huvides,“ teatab Liepiņa.

Erinevalt Eestist palju salaviina

Kuu eest kohtusid aktsiisitõusu pooldava Imants Parādnieksi kutsel Riias kolme Balti riigi esindajad ning eri eksperdid Balti Assamblee sotsiaalkomisjoni istungil. Kui varem olid tervise ja rahandusega tegelevad ametnikud kohtunud vaid eraldi, siis nüüd olid kokku kutsutud mõlema valdkonna esindajad. Kohtumisel tehtud järeldustest koostati Balti riikide rahandus- ja terviseministritele kiri, milles kutsutakse Baltimaade riigijuhte üles tihedamale koostööle.

Alkoholi hinnatõusust rääkides kerkib Lätis üles ka tõsine mure seoses salaviinaga. Ebaseadusliku alkoholi osakaal on Läti maksuameti hinnangul 8 kuni 10 protsenti ning politseil pole päris selge, kust salaviinas kasutatavat etanooli tuuakse – kas Poolast, Bulgaariast, kolmandatest riikidest või lekitab seda mõni kohalik viinavabrik. Aktsiisi järsk tõstmine elavdaks maksuameti hinnangul varimajandust veelgi.

„Oluline aspekt on ostujõud,“ teatab Läti maksuameti aktsiisikaupade osakonna juhataja Baiba Šmite-Roķe. “Kui aktsiisi järsult tõsta, siis madalama sissetulekuga inimesed kipuvad ostma odavamat ja ebaseaduslikku alkoholi.“