Kohalikel teedel hakkasid salkades ja paari kaupa liikuma sõdurivormis noormehed, kellest enamik olid väikesekasvulised pilusilmsed asiaadid – pärit kas Kirgiisiast, Tadžikistanist või Usbekistanist. Kohalikega nad üldiselt ei suhelnud. Meie talumaja jäi elava liiklusega maantee äärde, kus sageli võis kohata neid arvatavalt linnaloa saanud sõdureid.

Meie maja aias kasvas teiste lilledega koos ka üks peenratäis kauneid moone. Ühel öösel, kui moonidel olid õielehed juba varisenud ja varte otsa jäänud vaid kuprad, kuulsime õues koerte ägedat haukumist.