15. veebruaril toimus Eesti Jahimeeste Seltsis riigi olulisemate maaomanike esindusorganisatsioonide ja jahimeeste ümarlaud, kus arutati tasakaalu leidmist keskkonnahoius ja looduskaitses. Leiti, et see on võimalik vaid kõigi osapoolte koostöös ühiseid väärtusi kaitstes, leidsid ümarlaual osalejad.

Aasta-aastalt on suurenenud rändel olevate haneliste arv.

Arutati ka eelmisel aastal Eesti Ornitoloogiaühingu algatatud petitsiooni „Aita lõpetada seaduslikud veelindude tapatalgud!“ ettepanekuid jahiseaduse muutmiseks. Osalejad leidsid, et petitisoon tugines osaliselt infole, mis ei vasta tegelikkusele ning petitsiooni algatajad olid jätnud avalikkusele palju olulist infot edastamata.

Osalise teabe emotsionaalne esitamine sisuliselt eksitas avalikkust, leidsid Eesti Erametsaliit, Eesti Jahimeeste Selts ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda oma eelmises avalikus pöördumises.

Pärast petitsiooni riigikogule esitamist toimus eelmise aasta detsembris keskkonnakomisjoni istung, kus ei toetatud ornitoloogide ettepanekuid. 2018. aasta algusest alates on maaomanike katusorganisatsioonid ja EJS korraldanud mitu kohtumist, kus linnujahi temaatikat on igakülgselt arutatud. Jahimeeste ettepanek on olnud ka korraldada välismaistele jahikülalistele spetsiaalseid koolitusi, et tutvustada meie seadusi ja tavasid.

Põllumehed soovivad heidutusjahti

Ümarlaual pakkusid põllumehed kevadiste põllukahjude vältimiseks ka rändlindude heidutusjahi ideed. Põllumeeste tegevusest sõltub suuresti Eestimaa keskkonnaseisund. Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimehe Olav Kreeni sõnul mõjutab põllumeeste tegevust järjest enam igakevadine haneliste kevadrände ajal tekitatud põllukahju.

„Aasta-aastalt on suurenenud rändel olevate haneliste arv ja nende poolt põllukultuuridele ning ka rohumaadele tekitatav kahju. Riigi poolt reguleeritud heidutusjaht täiendava meetmena on hädavajalik, et saavutada tasakaal looduse ja toidu tootmise vahel,” ütles Kreen.

Kaasaegne jahindus on looduskaitse.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu esindaja Mait Värk ütles, et kevadise heidutusjahi korraldamise lubamine maaomanikele vähendaks maksumaksja koormust tasuda sadadesse tuhandetesse ulatuvad põllukahjud. „Veelgi enam, heidutusjahi lubamine vabastaks riigikahjude maksmisest,“ lisas Värk.

Eesti Jahimeeste Seltsi presidendi Margus Puusti sõnul on jahimehed vajadusel nõus põllumeestele igati vastu tulema ja aitama heidutusjahti läbi viia, kui maaomanik pole ise jahimees.
„Kaasaegne jahipidamine on suures osas ühiskondliku tellimuse täitmine,” selgitas Puust. „Veelgi enam, kaasaegne jahindus on looduskaitse, mis on ka meie 2018. teema aasta nimetus,” lisas Puust.

Erametsaliidu juhatuse esimees Mikk Linki arvates peab kehtiv õiguskord kindlustama põhimõtted, millega välditaks liigsete kahjustuste tekitamist maaomanikele või nende ilmnemisel kahjustusi hüvitatama, milleks muuhulgas on ka maaomaniku õigus väikeulukijahti korraldada.

„Oleme jätkuvalt seisukohal, et jahiseaduse muutmine üksikute osade kaupa ei ole kooskõlas viis aastat tagasi osapoolte vahel saavutatud kompromissiga ja see tooks kaasa kogu seaduse ülevaatamise uue kokkuleppe saavutamiseks,“ selgitas Link.