Palm selgitas, et raha hind sõltub kahest komponendist, milleks on esiteks intressimäär, mida kodanik maksab ja teiseks inflatsioon. Euroopas on baasintressid juba pikka aega negatiivsed, kuid inflatsioon on kasvanud. „Raha hind on praegu ülisoodne. Eestis peegeldub see laenunõudluses – kliendid võtavad aktiivselt kinnisvaralaene,” rääkis ta. „Ettevõtete investeeringud hakkasid eelmisel aastal esimest korda kasvama.”

Tema sõnul ei toeta suurriikide keskpangad tänavu enam nii palju majandust ja vähendatakse pakutava raha hulka. USA keskpangalt oodatakse tänavu lausa kolmel korral intresside tõstmist. Euroopasse ei peaks intressitõus siiski tänavu veel jõudma.

„See teema hakkab huvitavaks minema järgmisel, 2019. aastal,” arvas Tõnu Palm. Kui Euroopa Keskpank tõstab intressimäära teistele pankadele, siis võib see edasi kanduda ka kinnisvaralaenude intressidele. Kõik oleneb sellest, kui palju keskpank intresse tõstab, kuid välja käidud lubaduste kohaselt peaks tõus olema suhteliselt lauge.

„Tarbijatele saab öelda, et rekordmadalad intressid ei jää püsima, aga tõus pole kiire,” märkis Palm.

Ta rõhutas ka seda, et viimase viie aasta keskmine majanduse nominaalkasv on Euroalal olnud kõige suurem just Eestis, kuigi sellest pole eriti räägitud. Meil on ka kõrgeim tööhõive ning Balti riikide võrdluses kõrgeim keskmine palk ja madalaim tööpuudus. „On, mille üle uhke olla,” lisas Palm.

Samas on Eestis viimase aasta jooksul hinnad kõige kiiremini kasvanud, mille taga on toiduainete ja kütuse kallinemine ning valitsuse otsused tõsta aktsiisimakse.