Seda põhjustavad eelkõige immuunglobuliinid, mida poegimisjärgne ternespiim sisaldab 5–10% (tavapiimas 0,06%). Immuunglobuliinid ehk antikehad kaitsevad organismi paljude üldlevinud bakter- ja viirusnakkuste eest.

Ternespiima antikehad toimivad tõvestavate mikroobide vastu mitte ainult vasikatel, vaid ka inimestel ja teistel imetajatel. Enne antibiootikumide avastamist kasutati ternespiima mitmesuguste nakkushaiguste raviks ja nende ennetamiseks. Olulised suure kontsentratsiooniga bioaktiivsed koostisosad ternespiimas on veel laktoferiin, mis tugevdab immuunsüsteemi; kasvuhormoonid ning kasvufaktorid, mis soodustavad organismi kudede taastumist, haavade paranemist ja limaskestade arengut.

Ternespiimapulbrit soovitatakse kasutada eelkõige bioaktiivse toiduainena bakter- ja viirusnakkuste tõrjeks.

Profülaktilisel eesmärgil piisab kolmest grammist päevas. Nakkusperioodil võib kogust suurendada üledoseerimise ohtu kartmata (v.a laktoositalumatusega inimesed). Hästi mõjub pulber igemeprobleemide ja hambakaariese korral, siis on soovitatav pulbrit enne allaneelamist suus hoida ja lasta kokku puutuda probleemsete kohtadega.

Allikas: OÜ Teadus ja Tegu

Pikemaid lugusid sellest, et imeväega ternespiimapulbrit valmistatakse ka Eestis, saad lugeda SIIT ja SIIT.