Uue põllumajandus­poliitika piirjooned hakkavad selguma ning neis on keskkonna seisukohalt vaadates nii lootust­andvaid kui ka küsimusi tekitavaid seisukohti.

Esmalt sellest, mis suure tõenäosusega praegusega võrreldes ei muutu: poliitika kahesambalist struktuuri soovitakse säilitada. Kuivõrd see paistab olevat liikmesriikide enamuse soov, siis ilmselt nii ka jääb. Keskkonnaühendused ja mahetootjate esindajad on küll korduvalt märkinud, et ÜPP vajab radikaalsemat reformi, kuid tõenäoliselt jääb see sel korral olemata. Mis ei tähenda, et kogu võitlus mõistlikuma poliitika nimel oleks läbi.

Väga palju hakkab sõltuma sellest, kuidas jaguneb raha kahe samba vahel. T