Peretalud on kogu inimkonda toitnud viimased kümme tuhat aastat. Neis kasutatud agrotehnikaid kutsutakse tänapäeval ka ökoloogiliseks või biodünaamiliseks. Need olid abiks toitainevahetuse looduslikule ringkäigule ja mullaviljakuse taastootmisele, mitmekesisuse säilitamisele ja mageveevarude hoidmisele.

Tänapäeva tööstuslik suurpõllumajandus sai seevastu alguse 1950ndatel – see on ülimalt fossiilsete kütuste ja kunstväetiste nõudlik, kapitaliintensiivne, põhineb monokultuuride tootmisel ja masstoodangul. Näiteks ELi põllumajandus tarbib igal aastal ca 2 miljonit tonni mineraalset fosforit, mille varud on otsakorral.

Möödas on vaid 70 aastat ja kogu maailm räägib juba loodusressursside ammendumisest – muldade degradeerumisest ja erosioonist, veekogudesse uhutud väetiste põhjustatud eutrofeerumisest ja puhta magevee puudusest.