KGB välisluure kolimisest Lubjankalt uude majja Moskva lähedale Jasenevo parkmetsa sai alguse lugu, mida eri riikide asjatundjad on nimetanud maailma luureajaloos üheks suurimaks reetmiseks.

Koos kogu muu spionaažiarsenaliga tuli Lubjankalt Jasenevosse üle viia ka KGB välisluure arhiiv. Tegu oli alates 1918. aastast kogunenud tohutu dokumendikogusega, kokku ligi 300 000 toimikut.

Kõik see tuli teemade kaupa taas sorteerida, uuesti registreerida, koostada nimekirjad ning uude asupaika vedada. Nende tegemiste eest vastutama määrati toona 50aastane juristi ja arhivaari haridusega KGB major Vassili Mitrohhin.

Mitrohhini enda sõnul hakkas ta NLKP poliitika õigsuses kahtlema juba pärast Beria kuritööde avalikustamist, lõplikult kaotas usalduse NSV Liidu tegemistesse pärast 1968. aasta Praha sündmusi. Mitrohhin asus ootama hetke, mil ta saaks õigluse taastamist kuidagigi mõjutada. Põhjaliku ning tööka inimesena valmistus ta selleks päev päeva kõrval, mitu aastakümmet.