Paljud leitud ainetest olid sellised, mida Euroopa Liidus kasutada ei tohi, kuid on mujal lubatud. Keskkonnaorganisatsiooni juhataja Jānis Brizga räägib, et kuna teed töödeldakse vähe, jääbki sellesse rohkem pestitsiide.

„Kemikaalide kontsentratsioon on enamasti väike, kuid paljudel testitud toodetel ületab mitme erineva pestitsiidi kontsentratsioon norme. Tee pole ka ainus toiduaine, mida tarbime. Igapäevaselt puutub inimene kokku mitmekülgse kokteiliga kemikaalidest,“ sõnab Brizga.

Ühes partiis võib pestitsiide olla ja teises mitte. Kontrollid peaksid olema regulaarsed.

Ta räägib, et testitud teede puhul ei saa enam midagi ette võtta, kuna need partiid, mis novembris laborisse saadeti, on nüüd, tulemuste selgudes, juba läbi müüdud.

„Lõpptoote saamiseks segatakse omavahel kokku erinevad teed. Ühes partiis võib pestitsiide olla ja teises mitte. Kontrollid peaksid olema regulaarsed,“ räägib Brizga, kelle uuringu tulemuste vastu tundis huvi ka Rimi.

Brizga arvates peaksid riigi kõrval jaemüüjadki oma kaupa testima, kuid ta tunnistab, et see on kallis ettevõtmine, mida kohalikud laborid ei paku. Soodsaim sobiv labor leiti sel korral Saksamaalt. Üks Austria labor keeldus aga uuringus osalemast, kuna ei tahtnud oma kommertsklientidega konflikti sattuda.

Valitud teedest olid pestitsiididest täiesti puhtad Rimi Ceylon must tee ja Lipton Yellow Label. Pestitsiidide jääke leidus isegi ökoloogilises I Love Eco mustas tees. „See võib tulla näiteks sellest, et naaber on oma põlde pritsinud. Ökoloogilises tees ei tohiks pestitsiide ikka üldse olla,“ sõnab Brizga.

Testida tahetakse ka kohalikke taimeteid

Kõige levinum leitud pestitsiid on antrahinoon, mille kasutamine on Euroopas ning ka paljudes teekasvatusmaades keelatud, kuna selle ohutuses ei olda veendunud. Keskkonnasõbrad arvavad, et aine jõuab teedesse kuivatamise või pakendamise käigus. Nimelt kasutatakse ainet paberi tootmisel ning võib näiteks pakendilt teesegusse jõuda.

Paljud pestitsiidid võivad häirida endokriin- ja reproduktiivsüsteeme, tekitada vähki, takistada immuunsüsteemi tööd või kutsuda esile arenguhäireid. Kõige enam kannatavad pestitsiidide tõttu teeistanduste töölised. Igal aastal saavad pestitsiididest mürgistuse ligi viis miljonit põllutöölist ning mürgid põhjustavad 20 000 surma.

„Neonikotinoidid, mida leidsime ka testitud toodetest, ohustavad terve maailma mesilasi,“ lisab Brizga.

Seekord analüüsiti Läti toidukauplustes enimostetud musti ja rohelisi teid, kuid tulevikus soovib organisatsioon testida ka kohalikke taimeteid.