Saaga algas viie aasta eest, kui mees hakkas madalale pankrannikule, oma kinnistu piiridest väljapoole maja ehitama. Kohalik keskkonnaamet sai asjale jälile, mehele määrati trahv ning ta kohustati töid lõpetama ning seni tehtud ehitustöö maha lammutama.

Kohalik ajaleht Kursas Laiks kirjutab, et ärimees polnud ahistajatega nõus, kaebas 2012. aastal otsuse kohtusse ning tõestas igakülgselt, et ehitis on hoopis laev. Keskkonnaamet pidigi esimese ning hiljem ka teise astme kohtus vahvale ehitajale alla vanduma.

„Ta ei pidanud isegi mingit trahvi maksma ning nüüd see ehitis seisabki laeva nime all mererannal,“ ütles Liepāja keskkonnaameti direktor Ingrīda Sotņikova. Vastuväiteid, et laev peab ikka laev olema ning see peaks olema pangalt mingil moel vettelastav, ei võetud kohtus arvesse.

12-leheküljelisest kohtuotsusest võib lugeda, et määravaks said dokumendid, millega Lūsiņš tõestas, et tegemist on ehitusjärgus laevaga ning see võibki seetõttu seal seista. Ettevõtlik mees registreeris ehitusjärgus laeva ka Läti veeteede ametis, mis sai peamiseks tõendiks, mille vastu keskkonnaamet kuidagi ei saanud.

Kaardilt võib näha, et "seaduslik alus" pole isegi omaniku kinnistul.
Foto: Kadastrs.lv

Juriidiliselt on kõik korrektne ja enamgi veel. Omanikul kaasneb pärast kohtutee läbikäimist laev-suvilaga palju vähem bürokraatiat. Kuna laev pole ehitisena registreeritud ei tule sellelt maksta kinnivaramaksu.

Selgitusi jagas ka omavalitsus, kelle aladel ehitis asub. Kas kuuel talal seisva maja jaoks ikka ehitusluba anti? „See pole maja, see on laev – seetõttu ei pea omavalitsuselt ka ehitusluba taotlema. Laevaomanik pole omavalitsuse poole pöördunud, sest ta ei peagi seda tegema,“ selgitas Pāvilosta vallavolikogu esimees Uldis Kristapsons, kes peab juhtunut siiski Läti seadusandluse mõnitamiseks. Vald ei saanud midagi teha, kui ärimees veeteede ameti paberit näitas.

Ajaleht Kursas Laiks selgitab, et kõigil Läti elanikel on õigus mererannas oma alust hoida – olgu see paat, parv või laev. Läti seadustes pole öeldud, et laeva peal ei tohiks olla näiteks klaasmaja või pootsmani kiiktool.

Eile õhtul, kui Läti rahvas oli üheaegselt marus ning naerukrampides, teatas ka Läti veeteede ameti nõukogu esimees Jānis Krastiņš, et tegemist pole mingil juhul laevaga. "Toona, kui objekti üle vaatasime, ei olnud aru saada, et ehitatakse maja," ütles Krastiņš. Ka kohtunik teatab, et toona kiideti heaks aluse ehitamine, ent kuidas sai laevaehitusplaanist maja, tuleb küsida kelleltki teiselt.

Praegu pole teada, kas ja kuidas Läti ametkonnad asjaga edasi lähevad. Kuna majake asub panga servast vaid kahe meetri kaugusel, pole välistatud, et see kunagi loomulikul teel ka vette jõuab.