Juhtub tihti, et kui lumi mujal Eestimaale maha jääda ei taha, siis Haanja kõrgustikul kattuvad kuplite nõlvad justkui imeväel valge kihiga. Klassikaline talv kogu oma ilus jõuab siiakanti sagedamini ja kestab kauem kui mujal Eestis. Sõida suuskadega või sumpa niisama, põhjamaalase hinge vajadus lume järele saab siin talviti leevendust.

On tore tunne, kui kohtad metsas tuttavaid, teades, mis radu liigub rebane või kitsekari, kust võib leida värskeid põdrapabulaid või kus asub kopra kodu. Naabrite jäljeridade lahtiharutamine on üks põnevamaid talviseid tegevusi. Sealt loed, mis metsas uudist, kes kellega käib, kes keda luurab või murrab. Mõni suvine tuttav tukub jõulude aegu urus talveund, teised kooserdavad ringi, otsivad paremaid palasid hamba alla, et hinge sees hoida. Kevadet loodavad kõik näha.

Koprad kolisid meile lähinaabriteks üle-eelmisel kevadel. Rangelt majandusliku mõtteviisiga metsaomanik võtaks seda kui nuhtlust, kuid mina olin rahul. Uus elu ja huvitavad loomad!