Itaalias Milano lähistel Ispras Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuses (Joint Research Centre – JRC) toimus detsembri alguses metsanduse bioökonoomikat käsitlev konverents, kus kolme ettekandega osalesid ka Eesti metsandusvaldkonna infotehnoloogia ja biokeemia arendusega tegelevate organisatsioonide esindajad.

Üritus oli seotud Eesti eesistumisega Euroopa Liidus. Nimelt on IRC põhimõtetes tavaks, et EL-i eesistujariigist pärit spetsialistid korraldavad ühe sellise tutvustava ürituse, kus annavad ülevaate nendest teadus-arendustegevustest, milles just selles riigis tugevad ollakse. Eesti puhul nii ka tehti.

Erinevalt meie naabritest Lätis Eestis enam naljalt keegi paberid näpus metsas ringi käima ei pea, kogu vajalik teave on saadaval tahvelarvutis või nutitelefonis.

Eesti otsustas teha konverentsi biomajandusest ehk kitsamalt metsandusest. Seekordsel konverentsil tutvustati Euroopale Eesti kogemusi metsa- ja puidutööstuse teaduse, praktika ja tehnoloogia vallas.

Nii tutvustas oma ettekandes Eesti puitmajade ehitajate võidukäiku eelkõige Põhja- ja Kesk-Euroopas, aga mujalgi maailmas Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Hendrik Välja. Eesti on kogu maailmas sammumas esirinnas uudsete puitkonstruktsioonide ja nendest nn tehasemajade väljaarendamises ja tootmises.

Lauri Vares Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudist andis ülevaate õppe- ja teadusasutuse uuringutest, kuidas saaks edaspidi puitu senisest märgatavalt rohkem kasutada kemikaalide ja keemiatoodete valmistamise toorainena. Näiteks nn nanopuidu kasutamisest plastiku asendajana, sellele uute kasutusaladele leidmine. Selle arendustöö võtmeküsimus on Varese sõnul koostööpartnerite leidmine ettevõtjate seast, kes oleksid valmis sellesse arendusse ka rahaliselt panustama.

Äänekoski tselluloositehas laieneb

Teiste seas rääkis tarkvaralahenduste väljatöötamisele spetsialiseerunud firma Deskis juhatuse liige Pille Kaas IT võimalustest, mida pakutakse metsa-ja puidutööstusele Eestis. Seda nii üldiselt, kui ka Deskises välja töötatud infotehnoloogilistest lahendustest ja nende kasutamise senistele kogemustele tuginevast positiivsest mõjust metsade majandamisele.

Ettekandeid Põhjamaadest oli veel, näiteks Soome metsanduskontserni Metsä OY esindaja Kaja Pehu-Lehtonen kirjeldas Äänekoski tselluloositehase suurejoonelisest laiendusest, mille käigus tootmisüksus muudetakse kõige laiemas mõistes bioproduktide vabrikuks, mis lisaks tselluloosile ja sellest saadavatele produktidele on võimeline tootma ka lähteaineid sellesama nanopuidu saamiseks.

OÜ Deskis juhatuse liige Pille Kaas märgib, et Eesti on nii nagu kogu IT-sektori, nii ka metsandusse puutuvate infotehnoloogiliste arenduste alal muu Euroopa silmis üsna eesrindlik ja meilt tahetakse neid asju õppida ja kogemusi saada.

"Hinnatakse seda, et meil on suur osa maainfo andmeid avalikud, sh ka metsamajandusse puutuvad. Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmebaas on üsna heal tasemel. Ja et meil on kogu riiki hästi hõlmav 4G võrk olemas. Deskis on neid võimalusi ja andmeid kasutanud oma metsahaldustarkvara loomisel, mis kätkeb endas kõike valdkonnaga seonduvat, alates metsakorraldusest, lõpetades näiteks saetööstuses puidu vastuvõtmisega," kirjeldab Pille Kaas metsamajandajatele pakutavat IT-tuge.

Metsa paberitega ei lähe

"Erinevalt meie naabritest Lätis, Eestis enam naljalt keegi paberid näpus metsas ringi käima ei pea, kogu vajalik teave on saadaval tahvelarvutis või nutitelefonis. Just metsakorraldus ongi tarkvaraarendustest kõige enam mõjutatud valdkond. Tarkvara on abimees, mis võimaldab näiteks kontrollida puidukoguseid metsas ja võrrelda, kas ka lõpplattu jõuavad samad kogused," ütleb PIlle Kaas.

Siiani pole kodumaised tarkvaraarendajad veel kuigi suurel määral oma lahendusi piiri taha eksportinud. Siiski on Deskises väljatöötanud lahendused või nende mugandused juba kasutusel Lätis ja Rootsis. Suurematest kogu Eesti projektidest on mujal Euroopas laialdast tähelepanu pälvinud e-veoselehe süsteem (ELVIS). Samas tunnistab Pille Kaas, et kui näiteks mõnda äppi on iseenesest lihtne n-ö piiri taha transportida, siis tervikliku andmeprogrammiga pole asi nii lihtne.

Kasvõi juba seadusandluse erinevuse pärast, aga ka selle tõttu, et kõikjal pole riiklikud struktuurid jõudnud oma lahendustega veel nii kaugele, et selliste IT-asjadega kaasa minna.

Ajavahemikus 20. novembrist 7. detsembrini oli sealsamas Ispras üles seatud ka Eestis praktiseeritavat puidukasutust tutvustav fotonäitus.