Võrreldes 2015. aastaga oli turustatud taimekaitsevahendite kogus 2016. aastal 143 tonni suurem. Hüppeliselt kasvas aastaga umbrohutõrjevahendite kogus (132 tonni võrra), ainsana vähenes seenhaiguste tõrje vahendite kogus. 2011. aastal turustati 461 tonni taimekaitsevahendeid ehk kaks korda vähem kui praegu.

Taimekaitsevahendite maaletoojaid ei ole Eestis palju, kuid edasimüüjaid tuleb iga aastaga juurde. Enamikku taimekaitsevahendeid saab osta ja kasutada ilma eriloata ning neid müüakse aianduspoodides, ehituskauplustes ja turul.

Taimekaitsevahendeid kasutatakse juba ammu mitte ainult põllumajanduses, vaid ka metsanduses, puidutöötluses, maantee- ja raudteeservade korrashoiul, spordi- ja mänguväljakutel, parkides ja kodumajapidamistes.

Turustatud taimekaitsevahend tähendab välismaalt ostetud ja Eestisse müügiks toodud taimekaitsevahendit. Taimekaitsevahendeid kasutatakse umbrohu, taimekahjurite, parasiitide ja putukate tõrjel.

Taimekaitsevahendite omadused (püsivus, vähene veeslahustuvus ja hea rasvlahustuvus) tingivad nende kuhjumise elusorganismidesse ja toiduahelatesse.

Taimekaitsevahendite maaletoojaid ei ole Eestis palju, kuid edasimüüjaid tuleb iga aastaga juurde.

Olenevalt biokeemilisest protsessist, mida taimekaitsevahendid blokeerivad, varieerub ka nende toksiline mõju inimorganismidele (kantserogeensus, teratogeensus, östrogeensus jm).

Taimekaitsevahendite kasutamine võib aastati kliimatingimuste, aga ka taimekahjustuste ja haiguste erinevuste tõttu erineda.

Statistikatöö „Taimekaitsevahendite turulelaskmine“ avaliku huvi peamine esindaja on maaeluministeerium, kelle tellimusel statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.