Jõulud on rahvakalendri järgi aasta tähtsaimad pühad. Vanarahvas uskus, et nii, kuidas tähistatakse jõule, selline tuleb ka terve järgmine aasta. Tol ajal ei tohtinud pühade ajal tööd teha, mistõttu tehti kõik toimetused varakult: kraamiti puhtaks kogu majapidamine ja valmistati aasta kõige rikkalikumad piduroad. Laualt ei puudunud isetehtud verivorstid, tummine kapsas, mahlane sealiha ja veel palju muudki.

Gluteenivabad tatravorstid

Harkus tegutseva Rebaseonu talu perenaine Katrin Rebane alustas jõulutoodete katsetustega novembris. Esimest portsu uusi jõulutooteid testitakse alati pereringis, teise laari saavad sõbrad.

Seejärel uuritakse tarbijate maitseeelistusi ja nemad teevad ka lõpliku valiku, milline toode kauplusesse jõuab.

Foto: Heikki Avent, Eestimaa Talupidajate Keskliit

Selle aasta jõuludeks valmistab Katrin päevas ligi 100 kilo traditsioonilist maasuitsusingiga verivorsti. Peale klassikaliste verivorstide pakub Rebaseonu tänavu ka tatravorste, mis sobivad gluteenitundlikule tarbijale.

Pühadelaualt ei puudu ka klassikaline eelsuitsutatud jõulupraad, mis sobib imehästi Rebaseonu talu krehvtise õunasinepiga.

30 tonni juustu

Andre juustufarmis alustati pühadetoimingutega juba eelmisel aastal, mil pandi laagerduma järjekordne juustukogus.

Talu perenaise Erika Pääbu sõnul on selle aasta jõuludeks juusturuumis laagerdumas ligi 30 tonni juustu. Valikus on nii väiksed, ühekilosed, kui ka kaheteistkilosed kerad. Maitselt mahedamad ja välimuselt armsad minikerad lähevad kui soojad saiad. Viimaseid tellitakse sageli ka firmade jõulupakkidesse.

Foto: Heikki Avent, Eestimaa Talupidajate Keskliit

“Tugevama maitsega suured juustukerad sobivad pigem tulihingelisele juustuhuvilisele, kes hindab kaua laagerdunud juuste,” selgitab Erika. Samuti on jõulude ajal populaarsed erilisemad ja vanemad juustud, näiteks vana Prima. Viimane sobib hästi ka tummiste mooside ja määretega, näiteks muraka- või mustasõstramoosiga, erinevate sinepite ja oliivipastadega.

Perenaine soovitab Andre farmi juustudest valmistada ka juustufondüüsid.

Marmelaadiparadiis

Ka Rapla vallas Valtu külas asuvas Minna Sahvris alustati jõulupakkide tegemisega oktoobris. Kuna tellimusi on palju, siis paar nädalat käis tootmises abiks ka eraldi töötaja, kes aitas iga päev 300 vormist välja võtta üle 7200 kommi.

Foto: Heikki Avent, Eestimaa Talupidajate Keskliit

"Nende nädalate jooksul tegime iga päev kümme keedust ja tootsime 1500 pakki komme nädalas," kinnitab Siret Ermi. Eraldi jõulumaitselisi marmelaadikomme Siret sel aastal ei valmista, kuid külmal ajal eelistavad tarbijad rohkem nii kõrvitsa-ingveri-, jõhvika- ja pohlamaitselisi komme kui ka mustika- ning metsamarjamarmelaadide segupakke.

Mahlaveski jõulutrall

Peedo talu peremees Aare Rätsepp hakkas jõulutooteid valmistama veelgi varem - septembris, kui alustati õunamahla ja glögi tegemisega. Nüüdseks on riiulitele ritta seatud tonnide kaupa naturaalset õunamahla ja glögi, lisaks veel rohkelt kuivatatud õunalaaste.

Foto: Heikki Avent, Eestimaa Talupidajate Keskliit

Peale oma toodete pakub Peedo talu peremees Tallinnas Mahlaveski talupoes veel teisigi talutooteid. Aare sõnul võib sellel aastal talupoe riiulitelt leida uusi üllatajaid, kuid ka taasavastatud traditsioonilisi talutooteid, nagu näiteks hapendatud seened.

Et aga poes jääks pihku alati see õige naturaalne kodumaine talutoode, tuleks toodete pakkidelt otsida seda kinnitavaid märke, nagu näiteks “Ehtne talutoit.”

Turuarendustoetuse abiga rahastatud tegevus.