Juulis oli keskmine brutokuupalk 1201, augustis 1180 ja septembris 1224 eurot. Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, kasvas 2016. aasta III kvartaliga võrreldes tarbijahindade tõusu tõttu endiselt aeglasemalt kui keskmine brutokuupalk. Aastatagusega võrreldes tõusis reaalpalk 3,7%.

Eesti Panga ökonomisti Orsolya Soosaare sõnul on palgakasvu kiirenemise taga palju tegureid: hoogsam inflatsioon, mis on suurendanud töötajate palganõudmisi, tööjõu tootlikkuse kiirem kasv ja suurenenud nõudlus tööjõu järele, samal ajal kui tööealiste inimeste hulk on piiratud ja tööjõupuudus on tõusuteel. „Sobivaid töötajaid leida on praeguse palgataseme juures raske,” kommenteeris ta tööstussektori olukorda. „Samuti on suurenenud nende ettevõtete osakaal, kelle hinnangul tööjõupuudus takistab tootmise laiendamist.”

Järgmisel aastal tõuseb brutokuupalk umbes viis protsenti

Maksu- ja tolliameti (MTA) andmetel oli selle aasta kolmanda kvartali mediaanväljamakse 909 eurot. Mediaanväljamakse tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt. Võrreldes mullu kolmanda kvartaliga suurenes mediaan 69 euro võrra ehk 8 protsentui (840 eurolt 909 euroni).

Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik ütles, et maksuameti andmete järgi on palgakasv viimastel aastatel olnud protsentides arvestatuna kiirem palgaskaala alumises otsas, eurodes arvestatuna aga skaala ülemises otsas. Tema sõnul on jätkuvalt kiire palgakasvu taga tööjõupuudus. Teises kvartalis oli täitmata ametikohtade arv viimase üheksa aasta suurim. Tööjõupuudus on äritegevust takistav peamine tegur kolmandiku tööstus- ja teenindusettevõtete hulgas ning poolte ehitusettevõtete seas.

Swedbanki prognoosi järgi tõuseb keskmine brutokuupalk järgmisel aastal umbes 5% ja hindadega korrigeeritud keskmine netopalk ligi 9%.


„Palgatöötajate ostujõu kasv on sel aastal aeglustunud, kuna hindade tõus kiirenes,” ütles Elmik. Kolmandas kvartalis suurenes hindade muutusega korrigeeritud keskmine netopalk ligi 4%. „Järgmisel aastal kiire palgakasv ilmselt jätkub, kuna tööjõu pakkumine ei suuda tööjõu nõudlusega sammu pidada,” märkis ta. Hindade muutusega korrigeeritud netopalga kasv peaks järgmisel aastal tänu maksuvaba tulu tõusule oluliselt kiirenema. Nimetatud maksumuudatus peaks samas palgakasvu ootusi mõnevõrra vähendama. Ka miinimumpalga tõus on 2018. aastal maksumuudatuse tõttu varasemast aeglasem. Swedbanki prognoosi järgi tõuseb keskmine brutokuupalk järgmisel aastal umbes 5% ja hindadega korrigeeritud keskmine netopalk ligi 9% (netopalga nominaalne kasv ilma hinnatõusu mõju arvestamata on prognoosi kohaselt 12%).

Brutokuupalk suurenes kõikidel tegevusaladel peale põllumajanduse

Keskmine brutokuupalk oli 2017. aasta III kvartalis endiselt kõrgeim info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses, vastavalt 2109 ja 1914 eurot. Võrreldes 2016. aasta III kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk kõige enam mäetööstuse (12%), ehituse (12%) ning info ja side (12%) tegevusalal. Brutokuupalk suurenes aastaga kõikidel tegevusaladel, v.a põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal (-1%).

Keskmine brutokuupalk oli III kvartalis kõrgeim välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (1428 eurot) ning riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes (1396 eurot). Nendes ettevõtetes ja asutustes oli ka brutokuupalga aastakasv kiireim, vastavalt 8,9% ja 9,1%. Brutokuupalk oli madalaim kohalikele omavalitsustele kuuluvates asutustes ja ettevõtetes (924 eurot), kus aastakasv oli 8,5%, ning Eesti eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (1110 eurot), aastakasvuga 6,3%.

Maakonniti oli keskmine brutokuupalk 2017. aasta III kvartalis kõrgeim Harju (1337 eurot) ja Tartu (1199 eurot) maakonnas ning madalaim Hiiu (879 eurot) ja Saare (862 eurot) maakonnas. Brutokuupalga aastakasv oli III kvartalis kiireim Rapla (14%), Ida-Viru (11%) ja Põlva (11%) maakonnas ning kõige aeglasem Saare (1%), Hiiu (2%) ja Lääne-Viru (3%) maakonnas.