Puud kasvavad metsas muidugi ise, aga kui inimene tahab kasvatada väärtuslikku majandusmetsa, peab ta kõvasti tööd tegema. Seda tööd teeb noores metsas selleks vajalike oskustega võsasaemees.

Iga nelja aasta tagant läbib võsameeste ridu erutusvärin, kuna toimumas on suurima selle sektori tööandja, Riigimetsa Majandamise Keskuse riigihange.
Tänavu sügisel toimunud hanke tingimused võtsid aga meestel jalad nõrgaks. Kõik teenuse omahinda realistlikult arvestavad pakkumised lükati tagasi põhjendusega, et need “on hankija jaoks ebamõistlikult kallid”.
Kui nende hindadega tööd tehakse, jääb võsameeste endi hinnangul rahast ilma töömees, firma või maksuamet.
“Metsasektori väikeettevõtted maksavad makse kokku 11,3 miljonit eurot, sealhulgas tööjõumakse 4,6 miljonit eurot, mis on üle 58% kogu valdkonna maksude tasumisest,” selgitab maksu- ja tolliameti maksuauditi üksuse juht Airi Lepassar. “Seega näeme siin väikeettevõtjate maksude tasumises arenguruumi, millega ka tegeleme. Sektoris on endiselt probleem osaline ümbrikupalga maksmine, mida näitavad ka nii konjunktuuriinstituudi kui ettevõtjate küsitlustulemused. Kogu metsanduse sektori 2016. aasta arvutuslik ümbrikupalga kahju oli 835 000 eurot.”