“Keskmine brutokuupalk oli 2017. aasta II kvartalis 1242 eurot ja see tõusis eelmise aastaga võrreldes 6,8%,” teatas augustis statistikaamet. “Ärgu plädraku! Ma ei tea, kellel keskmine palk tõuseb, aga lihtinimesel eriti ei tõuse,” ütles naine Valgamaalt üle-eelmises Maalehes.
Töölisel on mingid õigused, lisaks palgale peab tal olema puhkeaeg, turvalised töötingimused ning sotsiaalsed garantiid. Kas väikeettevõtja vähemalt palka saab, ei huvita kedagi, ammugi mitte see, kas palk miinimumini küünib või koos keskmisega kasvab. Kui ta aga saab, siis maksuametit huvitab see küll.
Metsandus pole ainus sektor, kus töölised on kapitalismiehitamise vaimus ümber nimetatud ettevõtjateks. Taolisi ameteid on palju ka teeninduses ja põllumajanduses, kindlasti leidub neid valdkondi veelgi.
Kui varem oli igas riigiasutuses valvur, koristaja ja kojamees, siis nüüd ostetakse kõik need teenused sisse. Avalikus sektoris on kõvasti kulusid kokku hoitud sellega, et ei peeta inimesi palgal, vaid tarbitakse teenuseid.

Kust see kokkuhoid siis tuleb? Kui koristaja palk oli kunagi, ütleme, 200 € ning harja ostis tööandja, siis nüüd peab koristaja ise ostma harja, maksma riigimaksud, panema endale kõrvale puhkuseraha ja siis vaatama, kas palgaks midagi üle ka jääb.