President peatus kõnes heitlikuks muutunud kliimal ning vajadusel sellega kohaneda. See, et Eesti põllumeestel õnnestus tema sõnul põldudelt keerulistes oludes kätte saada 90% viljast, räägib nende kasuks.

Samuti rääkis Kersti Kaljulaid toetuste maksmisest ning vajadusest luua kindlustusena toimiv põllumajandusfond.

“Mulle tundub, et see idee oleks väärt kaalumist, kuid muidugi teevad otsuse Euroopa ja Eesti põllumehed ise,” märkis ta.

President tõi välja, et põllumajanduseks sobiva maa hulk maailmas väheneb kiiresti ning inimkonna tulevik pole toidu osas sugugi nii muretu, kui praegu võib tunduda.

President Kaljulaid rõhutas põllumeestele kõneldes ka põllumajandussektori tehnoloogilise arengu olulisust.

„Põllumajandusega tegelevate inimeste arvu vähenemine tähendab üksnes produktiivsuse kasvu, mitte majandusharu ebaolulisust. Tehnoloogiline areng põllumajanduses ei peatu, ja kui mitte järgmisel kümnendil, siis ülejärgmisel kindlasti ei ole probleemiks vilja õigeaegne koristamine sellistelt põldudelt, kust me sel aastal saaki koristada ei suutnud,“ oli riigipea lootusrikas.

„Eesti toit on imeline ja ma olen iga päev õnnelik selle üle, kui head on Eesti toidukaubad. See on oluliselt parem ja kõrgema kvaliteediga kui paljudes teistes riikides. See on samasugune ressurss ja rikkus nagu meie visadus neid põlde jätkuvalt edasi harida,“ ütles president Kaljulaid.