Maalehe küsimusele, kas ka Eesti kavatseb oma põllumeestele tänavuse aasta ilmakahjud kas või mingil määral kompenseerida, vastas maaeluministeerium, et teraviljasektori olukorda arutatakse oktoobri lõpus toimuvas Põllumajanduse ja Maaelu Arengu Nõukogus. Loodetavasti arvestatakse sel arutelul ka agrometeoroloogide, sektori ettevõtjate ning põllumeeste esindusorganisatsioonide andmetega.
Ühelt poolt on vihma tõttu vili veel koristamata, on suured koristuskaod ning kvaliteeti pole ollagi, mis tingib selle, et vilja eest saadakse tunduvalt vähem raha kui normaalsetel aastatel. Teisest otsast söövad sissetulekuid poole kõrgemad kuivatuskulud, kuna vili on terve koristusperioodi vältel tulnud põllult pea 30protsendilise niiskusega.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda saatis 25. septembril maaeluministeeriumile märgukirja, milles öeldakse, et tänavune ilm on pannud paljud ettevõtted väga keerulisse olukorda.

“Ilma tõttu on kõige rohkem kannatanud Eesti idapoolne äär Rakverest Võruni. Kõige rohkem on sademetest kahju saanud Põlvamaa ja Võrumaa ning idapoolne Tartumaa,” seisab kirjas.