Lõunaeesti keelest tõlgitult tähendab “puulpäi” ka poolikut tööpäeva enne pühapäeva ehk hingamispäeva. Ajal mil kõigil ei olnud veel käekella, ammugi mobiiltelefoni, andsid kirikukellad ehk vesperikellad laupäeva õhtul kell kuus hingetõmbeaja algusest märku. Kraavikaevaja kuskil soos kuulis siis kauget helinat, viskas labida selga ja hakkas kodu poole astuma.

Nii ka tänapäeval – saemees paneb laupäeva õhtul sae seisma ja sauna kütte, perenaine õunakoogi ahju. Aeg seada end vaimsemale lainele, kätte võtta Martin Lipu trükist tulnud raamat.