Iga mitteametliku ministrite nõukogu võib jagada kuude ossa. Esiteks, lennukist hotelli. Tallinna puhul pole miskit rääkida. Suts ja valmis. Järgneb esimese päeva teemakäsitlus. Selleks oli meil valitud ökoinnovatsiooni arengut takistavate probleemide kaardistamine.

OECD keskkonnadirektori, uusmeremaalase Simon Uptoni abiga need probleemid ka leiti. Üheks näiteks on toodete disainil konkreetsete eesmärkide puudumine ja samuti nende toodetega seotud jäätmete vältimise eesmärkide puudumine.

Samuti leiti, et väikeettevõtted peaks samuti rohelistele riigihangetele kvalifitseeruma. Roheliste riigihangete hulga vähesus on üleüldse probleemiks. Innovatsiooni rahastamisel peaks paremini kombineerima nii era- kui avalikku rahastamist. Loodan, et Eestil, kui eesistujal õnnestub teemaga edasi liikuda ja jõuda jõuludeks nõukogu järeldusteni.

Kõik eesistujad viivad oma inimesed ka õue. Malta viis oma eesistumisel meid laevaga Valletta sadama akvatooriumisse, kus meile kalda peal nähtavat selgitati. Meie plaan oli ministrid viia Eestimaa metsa, sest vaatamata kuulujuttudele, et see nii ei ole, on Eesti metsarikas maa ja Põhja-Kõrvemaa kõlbab endalegi loodusesse minekuks.

Oleks ORWO diapositiivfilmide aeg, siis oleks need 36 kaadrit seal natukese ajaga tehtud saadud. Nutitelefon, aga omab pikemat „filmirulli“. Metsade kasutamisega seonduv on igati aktuaalne ka kliimapoliitika kontekstis. Kuna kõik jõudsid tagasi, kes metsa läksid, siis võib retkega igati rahule jääda. Kahjuks kõik ei jõudnud metsa. Tervis võib jupsida isegi ministril.

Pidulik galaõhtusöök on ka nii-öelda kohustuslik programmi osa. Eestlased kasutavad oma eesistumisel Maarjamäe lossi. Söögi ette või vahel käib kultuuriprogramm. Rootslased näiteks tõid muidugi platsi vale-ABBA, aga no keda ABBA laulud külmaks jätaks, olgu see originaal või järgitehtu.

Minu valik oli Estonian Voices, eesotsas Kadri Voorandiga. Kadri on Haljala tüdruk. Haljala on nagu Kohila. Nendest kohtadest on mitmeid Eesti muusikuid. Estonian Voices’i liikmeid aga leiab Saaremaaltki. Originaalis Curly Stringsi repertuaarist pärinev kättemaksu laul juba kedagi külmaks ei jätnud. Sekstett ei andnud selleks võimalust. „Nüüd saab minna kahekesi edasi. Õhtul palju anda mul, tervitusi sul.“ Liikumise, eriti koosliikumise vajadus tuli siingi välja.

Õhtusöömaaja oli kokku sättinud peakokk Peeter Pihel. Kiitis Ameerika maalt pärit miljuneergi. (Tätte versioon miljonärist). Kaks Keskkonnaministeeriumi asekantslerit juhtusid sünnipäevalapsed olema. Neilgi oli tore õhtu.

Kui ma õhtul olin iirlase ja rootslase hotelliuksest sisse saatnud ja oma nutiseadme sammuäppi vaatasin, selgus, et olin sel päeval üle 10 000 sammu edasi liikunud.

Järgmine päev oli pühendatud kliimaleppe saatusele. Meil oli kutsustud kolm külaliskõnelejat: Euroopa Kliima Sihtasutuse tegevjuht Laurence Tubiana, Royal Dutch Shelli president Charles O. Holliday ning suursaadik Seyni Nafo, kes jagasid oma kogemusi ja teadmisi kodanikuühiskonna, erasektori ja arenguriikidega koostöö kohta.

Siinkohal kordan ameeriklasest Shelli presidendi Charles o. Holliday sõnavõtu mõtet. Muide, mees on välimuselt väga sarnane me Jaan Männikule. Holliday rääkis sellest, kuidas ta Jaapanis läks tervisekontrolli ja küsis, mis ta peaks tegema. Kas juurde võtma? Maha võtma? Kaks korda nädalas trenni tegema või iga päev? Arst ütles: „Liigu!“ Holliday mõtles, et jaapanlase inglise keel on kehv ja kordas oma küsimust. Arst ütles, et ta sai aru küll ja kordas veelkord: „Liigu!“ Nii on ka kliimapoliitika elluviimisega. Igasugune edasiminek on lihtsalt tühjast jutust parem. Ta oli ka optimist selles osas, mis puudutab USAd. President Trumpi jonn on tekitanud trotsi ettevõtetes, linnades ja regioonides ning kliimapoliitikaga liigutakse edasi.

Palju sa ikka kahe päevaga jõuad! Jälle autosse ja lennuki peale. Olen näinud riikide eesistumise üritusi alates 2004. aastast. Mõnda riiki kaks kordagi. Meil pole häbeneda midagi. Siim Kiisler hakkab vaikselt ametisse sisse elama ja mina liigun oma eluga edasi.