Euroopa Komisjon korraldas avaliku konsultatsiooni ELi ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) tulevikust, mille tulemused avalikustati juuli algul. Muu hulgas küsiti vastajatelt, kas ÜPP saab hakkama Euroopa põllumajanduse ees seisvate keskkonnaprobleemidega. Populaarseimaks vastusevariandiks osutus “mitte sugugi”. Seejuures on tähelepanuväärne, et nõnda arvas nii põllumajandusega seotud kui ka mitte seotud vastajate enamus.

Euroopa Komisjon ja teised ÜPP eestkõnelejad tavatsevad seevastu väita, et poliitika on oluline meie põllumajanduse suunamisel keskkonnasõbralikule teele. Kellel on õigus?
Läänemere suur probleem on eutrofeerumine, kusjuures seda põhjustavate taimetoitainete, eriti lämmastiku juurdevoolus on väga oluline osa põllumajandusest pärit hajakoormusel. See pole põllumeeste süüdistamine, vaid Läänemere Keskkonnakaitse Komisjoni raames tehtud töö tulemusel välja selgitatud fakt.

Lämmastiku äravoolu määrab suurel määral toitainete bilanss, mis on kõrgem neis riikides, kus suuremad on ka toetused. Seejuures on suuremad toetused seotud nii mineraalse lämmastiku enama kasutamisega kui ka põllumajandusloomade suurema asustustihedusega, mis mõlemad on olulised bilansi kujunemisel.