Mõne aasta pärast leiab vabaõhumuuseumi külastaja puidust talumajade, veskite ja tuulikute kõrvalt valgetest silikaattellistest eterniitkatusega korterelamu. Muuseumitöötajad usuvad, et teistsuguse ilmega hoone sobitub metsatuka taha peitudes samuti muuseumi idülli.

„Peale kasvab uuem põlvkond, kes nõukogude ajast midagi ei tea,“ rääkis vabaõhumuuseumi näituseosakonna juhataja Dagmar Ingi. Kortermaja ja selle ümbrusega hakkab muuseum näitama Eesti maaelu muutumist 1960. aastatest kuni tänapäevani. Uus ekspositsioon võimaldab korraldada ka lähiajalugu iseloomustavaid üritusi.

Kahekorruselise hoone puust treppi mööda saab külastada nelja eri aastakümnest pärit korterit. Korterid hakkavad peegeldama maaelu kuuekümnendatel, seitsmekümnendatel, kolhoosielu lagunemisel ja kaasajal. Omaaegse atmosfääri taasloomiseks kerkivad eterniitkatusega maja kõrvale veel ajastutruu saun, garaaž, kuur, laste mänguplats ning korterielanike peenramaa.