Mida öelda? Jah, Duster tuli, lükkas kõrvale kahtlejate kõnelused ja edevate eelarvamused ning hakkas omaenda ajalugu tegema. Nüüd on ajalugu jõudnud etappi, kust on mõttetu tagasi pöörduda. Valida on vaid, kas jätkata enda pakkumist hinnatundlikele või lasta varustusel vabalt peale voolata.

Praegu lasti peale voolata kuuekäigulisel topeltsiduriga EDC automaatkäigukastil. Niisugune kast vahetab juhtmoodul juhtimisel käike elektriliselt. Üks sidur lahutab, teine ühendab samal ajal järgmise käigu. Üks sidur on esimese, kolmanda, viienda ning teise, neljanda, kuuenda tarvis, tagurdamiskäik veel peale nende.

„Kuidas tunne oli?“ küsiksid siinkohal spordiajakirjanikud. Oli, aga väga peeneks võrdluseks pidanuks kaht erinevat võimalust kõrvuti proovima. Praegu võin tõdeda: nuriseda põhjust polnud. Vajutasid, läks. Seda määral, mida diiselmootorisse köidetud 110 hobujõudu lubasid. Igatahes polnud ma jalgu jääja tüüp, seda ka linnas valgusfooride alt startides (siin tuleb siiski arvestada start-stop süsteemi omapäraga).

Põhimõtteliselt on asi nii, et selle käigukastiga peaks soovitud kiiruseni jõudma varem kui teistega, juhi soove peaks ta ka paremini mõistma ning nõlvalt pidurit viimase hetkeni peal hoides startima.

Uutele võimalustele vastab ka hind. EDC käigukastiga Dacia pole küll margi kalleim, jääb aga alla vaid 4*4 konkurendile. Välja anda tuleb 17 590 eurot.

Muidugi ei tulene selle Dusteri (Dacia kohta) küllalt kopsakas hind ainult käigukastist, vaid ka SL Outdoor varustusest, kuhu kuulub seitsmetollise puutetundliku ekraaniga multimeediasüsteem ja veel üht-teist tänapäevasele autofilosoofiale omast.

Soovitusi on kaks: proovige sisse töötaud mudeli võimalusi, aga kes päris uut otsib, oodaku pisut veel. Maasturimaania igatahes jätkub.