„Maasikahaiguste põhjustajateks on paljud mullapatogeenid. Kõige levinum ja kõige suurema kahju tekitaja on Verticillium dahlia, mis põhjustab närbumistõbe,“ selgitab EEsti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi doktorandi Sayed Mahyar Mirmajlessi, kelle väitekiri “Mulla patogeeni Verticillium dahliae Kleb. ja mulla seenekoosluste iseloomustamine maasikapõldudel“ filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks põllumajanduse erialal tuleb kaitsmisele homme, 20. juunil.

„Maasikahaiguste määramine on keeruline, kuna mulla mikrobioom on kompleksne ja haigustekitajate määramiseks sobivate meetodite valik on piiratud. Parima agrotehnoloogia leidmiseks on vajalik teada V. dahliae kogust mullas,“ lisas ta.

Töös koguti süstemaatiliselt ja analüüsiti kõiki maasika patogeenide määramiseks seni kasutatud PCR-põhiseid [polümeraasi ahelreaktsiooni] meetodeid, täpsemalt iseloomustati rtPCR protokolle. Kogutud info alusel töötati välja rtPCR protokoll, millega määrati kvalitatiivselt ja kvantitatiivselt Eesti suuremate maasikatootjate põldudelt kogutud mulla ja taime proovidest V. dahliae sisaldus.

Doktoritöö tulemused näitasid V. dahlia näitel, et rtPCR meetod on maasika patogeenide kvantitatiivseks määramiseks tundlik ja täpne.

Töös iseloomustati ka Eesti maasikapõldude seenekooslusi, mis on tähtis, et mõista paremini mulla bioloogia rolli haiguste tekkimisel ja arenemisel. T. harzianum ja G. catenulaum osutusid Mirmajlessi hinnangul headeks biofungitsiidideks, mis võimaldasid V. dahliae kasvu pidurdada.

Saadud tulemused aitavad maasikakasvatajal paremini määrata põllul haigustekitajaid ning valida sobivaid võtteid patogeenide kontrolli all hoidmiseks.