Kodanikud ühendusest Eesti Metsa Abiks (EMA) leiavad, et laane- ja salumetsade täiendav kaitse alla võtmine ei leevenda kuusikute üleraiumise probleemi, seega kavatsevad nad otsida abi nii presidendilt kui õiguskantslerilt.

"Pideva metsauuenduse tõttu muutuvad meie metsad üha nooremaks ja kunagi Eesti uhkuseks olnud põline elurikkus satub aina suuremasse ohtu. Metsaseaduse viimane muudatus vaid süvendab seda kriisi, millele on pakutud alternatiivi nii püsimetsanduse kui loodusturismi arengu näol," leiavad metsakaitsjad ja väidavad, et kahtlusi massiliste lageraiete keskkonnaohtlikkuse ning kuusikute üleraie osas kinnitavad ka värsked teaduslikud andmed.

Hiljaaegu Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogide poolt avaldatud uuringust selgus, et intensiivne raie ohustab järjest enam meie metsade elustikku (Metsade intensiivsem raie ohustab haruldasi puiduseeni, Maaleht, 08. november 2016). Teadlaste töö näitas, et kõige ohustatumad on vanades kuusikutes elunevad puiduseened, kellest mitmed kalduvad juba Eestiski olema haruldased ja elama vaid põlismetsades (milliseid on SMI andmetel alles ainult 2,3%). Paraku on puitu lagundavatel seentel metsa ökosüsteemis täita oluline roll, sest eelkõige nende tegevuse tulemusena jõuab puit taas mulla aineringesse. Soome teadlased jällegi esinesid hiljuti (24.03.2017) avaldusega, kus tundsid muret selle üle, et lageraiete kahjulik mõju süsinikubilansile on avalikkuse ning riigiesindajate seas vähetuntud, ning lisasid, et süsiniku maksimaalse sidumise jaoks tuleks puidust valmistada peaasjalikult kestvustooteid. Üha uutele intensiivse metsandusmudeli kahjuks kõnelevatele teaduslikele faktidele vaatamata leiab meie valitsus ja Keskkonnaministeerium, et kuuskede raievanust peaks alandama, ja nüüd on see soov ka Riigikogu poolt rohelise tule saanud. Inimesed kodanikuühendusest EMA jäävad aga endiselt Eesti metsade ja järeltulevate põlvede poolele, seepärast ei kavatseta sellise seadusemuudatusega leppida.

Järgmise sammuna plaanivad kodanikud pöörduda õiguskantsler Ülle Madise poole, et juriidiliselt osundada, millistes punktides metsaseadus säästva arengu seaduse ning põhiseadusega vastuollu läheb. Sellisel juhul tuleks suurt avalikku tähelepanu saanud seadusemuudatus õigustühiseks kuulutada.