“Emakeelereegleid ei austa enam keegi!” kõlab karm ja vahel ka ebaõiglane väide. Aga tõsi on, et eesti keel pole enam see mis aastaid tagasi – ei suulises kõnes ega ka kirjas.

Sarjamisele vaatamata trügivad eesti keelde endiselt sisult või vormilt ebaõnnestunud uudiskeelendid. Nende märkimiseks on loodud isegi omaette termin: kolesõna. Kolesõnad pannakse vahel omavahel võistlema, võitjaks on tulnud näiteks “validaator” ja “enekas”.
Samas on neid, kes emakeele puhtuse eest iga päev hea seisavad – olgu mõnena nimetatud emakeeleõpetajad, Emakeele Selts, Maalehe keeletoimetaja Ene Leivak või Vikerraadio “Keelesäuts”.

Millest “Keelesäutsul” siis tänapäeval säutsuda tuleb?
Proovi väikest tunnikontrolli, kui hea on sinu emakeel!