Jättes siinkohal kõrvale lõputud küsimärgid või suurvõistluste “oleksid”, lummas Heino Lipp eelkõige oma ürgse talendiga. Nüüdisaegset moodsat tartaani silmitsedes ja tänapäeva tegijate tulemusi vaadates on võimatu mõista, kuidas suutis 107kilone ja ligi kahemeetrine mehemürakas toona lisaks rekordilistele kuuli- ja kettakaartele joosta porisel mullarajal 400 meetrit 50 sekundi peale, püstitada tõketes 15 sekundiga Eesti rekordi ja lõpetada kahepäevase katsumuse 4.35ga 1500 meetris… Seda ei usuks.

Soome legendi Paavo Nurmiga sarnanenud suure vaikijana tuntud Lipu tegid kummalise saatuse tahtel suureks rekordid ja tulemused, mitte tiitlid ega medalid. Tihti arutleti selle üle, mitu medalit võinuks Lipp suurtelt võistlustelt teenida. Kord ütles ta ise ausalt – võib-olla mitte ühtegi. Ometi on tema kuulsus püsinud läbi kümnendite märksa suurem kui paljudel-paljudel tiitlivõitjatel.

Üheks põhjuseks Lipu n-ö koduarestis olemiseks on nimetatud tema segamini ajamist metsavend Heino Lipuga. Tegu oli nimekaimust sugulase, Virumaa Hirmu hüüdnime teeninud metsavendade pealikuga.