Kui viis või rohkem aastat tagasi gümnaasiumi lõpetanud Peeter ja Piret otsustaks mõnda ametit õppima minna, oleks tark oma valik teha järgmisest loetelust: informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT); metsandus ja puidutööstus; metalli- ja masinatööstus; keemia-, kummi-, plasti- ja ehitusmaterjalide tööstus; energeetika ja kaevandamine; arvestusala; sotsiaaltöö ning tervishoid.

Nende kaheksa valdkonna kindlate erialade õppijatele, kus töökäsi on oluliselt vähem kui lähiajal vaja, maksab töötukassa alates sügissemestrist stipendiumi 130–260 eurot kuus. Jutt käib tasemeõppest – koolitee jätkamisest riigieelarvelisel õppekohal kutse- või kõrgkoolis. Ning nagu öeldud, otse põhikoolist või gümnaasiumist ülimalt tähtsateks kuulutatud erialadele astujad siiski (vähemalt seda) toetust ei saa, neid toetab haridussüsteem.

Selle konkreetse töötukassa toetuse sihtgrupina nähakse erialase hariduseta töötajaid, vähemalt viie aasta taguseid keskkoolilõpetajaid – hinnanguliselt on neid Eestis kolmandik töötajatest. Samuti neid, kes omandasid eriala 15 ja rohkem aastat tagasi; kelle riigikeeleoskus on puudulik või vanust üle 50.

Erilise tähelepanu all on töötajad, kes ei saa kehva tervisliku seisundi tõttu oma töökohal jätkata – neile viie aasta ja õppekavade piirang ei kehti. Kui ikka vaja, tuleb oskusi ja teadmisi täiendada, et kas või samas ettevõttes teist laadi tööd saada.

Miks just need erialad?

Eestis valitseb oskustega inimeste põud, nentis töötukassa juhatuse liige Reelika Leetmaa sügisel, kui tema juhtimisel uued tööturumeetmed välja töötati.

On töötud ja on vabad töökohad, omavahel need kaks väga ei klapi. “Näiteks 2015. aastal ei olnud rohkem kui veerandil töötajatest eri- või kutsealast haridust ning üle kolmandiku töötajatest oli selle omandanud enam kui kaks aastakümmet tagasi, kui lõputööd trükiti veel kirjutusmasinaga,” ütles Leetmaa Eesti Päevalehele. Uute tööturumeetmete ning neile eelnevate OSKA tööjõuvajaduse uuringute ja prognoosiga püütakse kaks otsa omavahel kokku viia.

Nimekiri valdkondadest, kus õppimist rahaliselt toetatakse, täieneb iga aastaga, vastavalt sellele, kuidas OSKA tulemused tulevad. Praeguseks ongi SA Kutsekoja juhitud töögrupp kaardistanud eeltoodud kaheksa kutseala vajadused, järgmisel aastal on oodata tulemusi põllumajanduse ja toiduainetööstuse, transpordi ja logistika, mootorsõidukite müügi ja remondi kohta.

Vastavalt sellele kasvab toetuseks eraldatud raha ja loodetavasti ka toetatavate arv. 2017. aasta sügissemestriks on tasemeõppuritele ette nähtud ligi 120 000 eurot ja töötukassa prognoosib, et toetuse taotlejaid tuleb paari- saja ümber. Üldse on eraldatud töötust ennetavatele meetmetele 2017. aasta maist detsembrini 3,6 miljonit eurot arvatavalt 3600 inimese oskuste arendamiseks.

Kuidas see toimib?

Mida see kõik tähendab näiteks Peetri jaoks, kes sai allmaatööde elektriku paberid 22 aastat tagasi? Nõuded ametitele muutuvad, tehnika muutub, vaja on uusi teadmisi. Et konkurentsis püsida ja vanaduspensionini end tööga kindlustada, on Peeter õigel teel, kui mõtleb erialaste teadmiste värskendamisele.

Esmalt võiks Peeter minna töötukassa piirkondlikusse esindusse karjäärinõustaja jutule. Üheskoos otsitakse välja, kas riik on kuulutanud Peetri ameti ülimalt tähtsaks ja kui pole, siis mis on lähim amet, mida Peeter saaks olemasolevatele ametioskustele juurde õppides tulevikus pidada. Energeetika ja kaevandamine on valdkond, kus on OSKA uuringute järgi hädasti tänapäevaste teadmistega elektrikuid vaja, seega kuulub Peeter n-ö sihtgruppi.

Ammu on möödas ajad, kui tuli end kutsekooli astumiseks kas töölt lahti võtta või arvestada väsitava õhtuõppega. Praegu pakuvad ametikoolid töötavale inimesele mugavat tsükliõpet, ka kaug- ja e-õpet, tuleb ainult õige kool leida.

2016. aasta novembris kiitis valitsus heaks uue tööhõiveprogrammi aastateks 2017–2020. Suurim uuendus senisega võrreldes on ehk see, et töötukassa sai võimaluse tegeleda varasemast rohkem ka töötavate inimestega. Neile pakutakse kolme uut töötust ennetavat koolitusvõimalust:

koolituskaardiga tööturukoolitust oskuste tänapäevastamiseks või ümberõppeks (kuni 2500 eurot kolme aasta jooksul) töötajale, keda ähvardab tööst ilma jäämine;

tasemeõppes osalemise toetust kutse- või rakenduskõrgkoolis 130–260 eurot kuus puuduva eri- või kutsealase hariduseta, aegunud oskustega või terviseprobleemide tõttu töökohta vahetama sunnitud töötajatele ja töötutele;

koolituskulude 50–100% hüvitamist (kuid mitte rohkem kui 1250–2500 eurot töötaja kohta) tööandjatele, kes arendavad oma töötajate oskusi.

Kõik need võimalused on kättesaadavad alates maikuust. Senise tööhõiveprogrammiga ette nähtud tööturuteenused (k.a karjäärinõustamine) ja tööturutoetuste maksmine ei kao kuhugi, kinnitas töötukassa avalike suhete juht Erko Vanatalu.

Töötukassa koolitused

Ka koolitustega toetab töötukassa eeskätt neid töötajaid, kellel ei ole erialast haridust, kes on üle 50-aastased või kelle eesti keele oskus vajab täiendamist ja kes saavad madalamat palka. Samuti neid, kes ei saa tervisest tulenevalt oma senist tööd jätkata, selgitas töötukassa töötust ennetavate meetmete nõunik Margit Paulus (vt www.tootukassa.ee “Tööta ja õpi” blogi).

Osaleda saab erinevatel ametialastel koolitusel, täiendada arvutikasutamise oskuseid või õppida eesti keelt. Kolme aasta jooksul saab töötukassa toel investeerida oma oskustesse 2500 eurot.

Koolituse saamise võimalused ja sobivad koolituserialad aitab välja selgitada töötukassa karjäärinõustaja. Lepitakse kokku koolitusplaanis, edasi võib sobivat koolitust otsima hakata. Töötukassal on üle Eesti ligi 400 koolitajast partnerit, sh kutsekoolid, ülikoolid, täienduskoolitusi pakkuvad eraettevõtted.

Kutsekoolide tasuta kursused

Kutseõppeasutused ja kutseõpet pakkuvad rakenduskõrgkoolid korraldavad erinevaid tasuta kursusi – sel aastal toimub 31 koolis kokku üle 500 tasuta kursuse. Näiteks on võimalik õppida erineval tasemel raamatupidamiskursustel, osaleda ehituse, aianduse, kokanduse jt valdkondade kursustel või õppida tööks vajalikku arvutioskust.

Tasuta kursuste nimekiri on väljas haridus- ja teadusministeeriumi kodulehel www.hm.ee, info kursustele registreerimise kohta koolide kodulehtedel. Kursustele on oodatud eelkõige madalama haridustasemega või aegunud kvalifikatsiooniga töötajad, aga ka näiteks kodused lapsevanemad, omastehooldajad, nn kahe töökoha vahel olijad jt.