Ometi on teadusmaailmas üks mees, meie Endel Tulving, kes ilma miljarditeta on teinud katseliselt selgeks vähemat kolm asja: et pole olemas üht ja ainsat mälu. On vähemalt kolm aju eri osadele toetuvat mälu: protseduuriline, episoodiline ja semantiline.

Tulvingu 1980. aastatel avastatud episoodiline mälu on seotud meie osavõtuga mineviku sündmustest, protseduuriline on eluline nagu ujumine ja jalgrattasõit ning semantiline lihtsalt pähetuupimise asi.

Teiseks, et inimesele ja ainult inimesele on omane kronesteesia ehk ajaloo meenutamine. Ja kolmandaks, et mälu puhul pole asi vaid pähejätmises, vaid ka pähejäetu meenutamises ehk mälust ammutamises.

Unustamine ei tähenda, et meie objektiivne mälu on sündmuse kustutanud, vaid et me subjektiivselt ei saa mälusse kogutut kätte. Siin mängivad oma osa parasjagu meid ümbritsevad asjaolud.