Surmapõhjustena järgnesid pahaloomulised kasvajad, millesse suri 3760 inimest, ning õnnetusjuhtumid, traumad ja mürgistused, mille tõttu suri 868 inimest – 648 meest ja 220 naist.

Neljandal kohal olid seedeelundite ja viiendal hingamiselundite haigused, mis põhjustasid vastavalt 627 ja 554 surma. Võrreldes eelnenud aastaga on juhtude arv ja kordajad 100 000 elaniku kohta vähenenud kolmes suuremates surmapõhjuste gruppides.

Narkoainete kasutamisest tingitud surmade arv seevastu kasvas 88 juhult 114-le uute ohtlike fentanüülide turule ilmumise tõttu. Otseselt alkoholist tingitud surmade arv vähenes 495-st 465-le, sealhulgas alkoholimürgistuste arv 118 juhult 97-le.

Surma põhjuste registri andmed 2016. aastal surnute surmapõhjuste kohta on avaldatud Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.