Vastse-Kuuste vald eristus küsitluse tulemuse osas selgelt teistest, avaldades 70-protsendilist toetust ettepanekule Kanepi, Valgjärve ning Kõlleste valdade ühendamiseks Ahja, Mooste, Vastse-Kuuste, Laheda ja Põlvaga.

Keskmine valimisaktiivsus kaheksas Põlvamaa omavalitsuses jäi tagasihoidlikuks – ligi 16 000 valijast käis hääletamas alla tuhande ehk 6,1%. Kõige kõrgemat aktiivsust näitasid Valgjärve, Kanepi ja Kõlleste, kus osalusprotsent oli kõigis valdadest üle 15. Ülejäänud omavalitsustest jäi see alla viie protsendi, jäädes Põlvas koguni 2,3 ja Vastse-Kuustes 1,2 protsendi tasemele.

„Ilmselgelt läks see teema Kanepi, Valgjärve ning Kõlleste rahvale rohkem korda, mida näitab osalusprotsent. Põlva ja sellega vabatahtlikult ühinenud valdade elanikke jättis teema külmaks – neil on ilmselt üsna ükskõik kas ühineb viis või kaheksa omavalitsust, sest nende vaatest ju vallakeskus ei muutu,“ sõnas Põlva maavanem Igor Taro.

Kokku nii paberil kui e-hääletuse keskkonnast antud 990 häälest oli 205 valitsuse ettepaneku poolt ja 785 selle vastu. Kõige suurema vastaste hulgaga paistis silma Kanepi vald, kus ettepanekule andis eitava vastuse 94,1%. Suurimas Põlva vallas toetas ühendamise ettepanekut 32,4% ning vastu oli 67,6 protsenti.

„Huvitaval kombel kõige tasavägisemaks kujunes Kõlleste valla elektrooniline hääletus, kus pooldajate ning vastaste hääled jagunesid praktiliselt pooleks. Vastse-Kuuste 70-protsendiline pooldajate osakaal võib olla osalt seotud väga madala osalusega. Eestis tihtipeale üle 90-protsendiliste ei-häälte osakaalu taustal paistab Põlva maakonna küsitlus oluliselt mitmekesisema tulemusega,“ märkis Taro.

Põlva maavalitsuse poolt 21.-22. mail korraldatud rahvaküsitlusel oli esitatud küsimus „Kas toetate Ahja, Laheda, Kanepi, Kõlleste, Mooste, Põlva, Valgjärve ja Vastse-Kuuste valla ühendamist Põlva vallaks?“.

Küsitluse korraldamine oli tingitud kõnealuse kaheksa valla juhtide otsusest jätta seaduses ettenähtud rahva arvamuse väljaselgitamise kohustus aprilli lõpus täitmata. Nii polnud inimeste arvamust võimalik lisada 15. mail Rahandusministeeriumile esitatud kohalike omavalitsuste volikogude hinnangutele Vabariigi Valitsusele esitatud ettepaneku kohta.

„Kahjuks jätsid omavalitsused oma seadusest tuleneva kohustuse täitmata ning seetõttu jäi see ülesanne hilisemaks täitmiseks maavanemale. Olen seisukohal, et inimeste arvamuse väljaselgitamine ei saa olla pelgalt formaalsus, mida võib kergekäeliselt jätta tegemata. Tegu pole küll referendumiga, kuid rahvaküsitlusel on kindlasti oma kaal ülejäänud 10 olulise argumendi kõrval, mida valitsus kaalub kindlasti koosmõjus,“ selgitas Taro.

Valitsuse ettepanek Kanepi, Kõlleste ja Valgjärve valdade ühendamiseks tulenes asjaolust, et need omavalitsused ei suutnud täita vabatahtliku ühinemise faasis elanike miinimumarvu kriteeriumi. 1. jaanuari seisuga oli neil nõutud viiest tuhandest puudu 38 inimest ning käesoleva aasta esimese nelja kuuga langes selle piirkonna rahvaarv veelgi 38 inimese võrra. Kõlleste valla puhul langes elanike arv esmakordselt seitsme aasta jooksul, kuigi kolme valla koosluses on väljarände suundumus olnud pikaajaline.

Samal päeva kogunes Tartus ka Lõuna-Eesti haldusreformi piirkondlik komisjon, mis ei leidnud üksmeelt Kanepi, Kõlleste ning Valgjärve valdade ühendamise küsimuses ning lõpliku otsuse teeb Vabariigi valitsus ilmselt enne 15. juunit.

„Kui seda küsitluse tulemust vaadata, siis selles peitub väga selge sõnum – ükskõik millise haldusreformi tulemuse puhul peavad Kanepi, Kõlleste ning Valgjärve inimeste mured olema lahendatud sama hästi kui maakonnakeskuse Põlva inimeste mured. Nii eraldi väiksema Kanepi koosluse kui ka suure Põlva ühendvalla käivitamine saab olema paras väljakutse, mis nõuab mõtlemist üle praeguste piiride,“ võttis maavanem Igor Taro teema kokku.