Grudinin andis usutluse väljaandele Spektr.press ning jutustas seal, et kui 2014. aasta detsembris pärast sanktsioonide kehtestamist Euroopa Liidu riikidele Vene rubla kurss järsult langes, hakati riiki kohe sisse vedama vähem toidukaupa. “Sanktsioonide kohta ütles president veel 2014. aastal, et need puudutasid “kaht juuti ja üht ukrainlast”. Ning, kõige järgi otsustades, nende kolme pärast me seadsimegi sisse vastusanktsioonid. Kuid need ei mänginud mingit rolli. Keeldudest mindi mööda läbi Valgevene, Aserbaidžaani ja Burkina Faso. Saime sama toodangut mida varemgi. Lihtsalt teekond oli pikem. See võis mõjutada logistikat ja altkäemaksude suurust tolliametnikele. Kõik!” Grudinin kirjeldas Vene toiduaineturu olukorda: “Kohe kui president teatas vastusanktsioo­ni­de kehtestamisest, sõitsid meie ministrid Hiinasse, Lõuna-Ameerikasse, Aafrikasse. Ma ise osalesin koosolekutel, kus teatati, et tomateid hakkame sisse tooma Tuneesiast – tehakse ükskõik mida, et turg oleks küllastatud. Vahetasime palavikuliselt ühe impordi teise vastu. Tegelikult kahanes 2015. aastal toiduainete kaubakäive isegi nende riikidega, kelle vastu kontrasanktsioone ei kehtestatud. Esiteks ei suudetud sealt kohe tarnida nii palju, kui mahtus meie turule enne vastusanktsioone. Teiseks tõi rubla kukkumine kaasa selle, et keegi ei jaksanud sissetoodud kaupa osta. Järgnes šokk.”